Sai hiljuti selline traieli ratas soetatud, circa 2013 väljalase.

Ossa TR280i

Kuna mul on hinges veidi nõrk koht erilistele või ebatavalistele lahendustele, siis jäi see ratas silma just oma tehnoloogia poolest. Ehk panen märgi maha ka siia, sest OSSA margi rattaid pole Eestis just palju (senise info järgi on see kahjuks või õnneks ainuke) ja ehk saab mõni sellise traieli ratta huviline ka OSSA pisiku külge. Tegemist on juba päris korralikult elu näinud isendiga, mingeid üüber-modifikatsioone tegema ei hakka, vaid putitaks ta nii üles ja korda kuivõrd seda väga kaalutundlik ja minimalistlik trikiratas lubab.

Ajaloost ja põhjustest ka: olen enda arendamiseks juba ammu kerget traieli ratast tegelikult igatsenud, aga kuidagi elu keerdkäikudega on ost aasta-aastalt edasi lükkunud. Enamalt kõlasid peas selged Sherco või Gas Gas uitmõtted. Küll viimane täielik traieliratta armumislugu saigi alguse just eelneva aasta OSSA TR280i Scottish Six Days Trials 100-nda juubeli erimudeli nägemisest, mis võttis jalgealuse kohe esimesel uurimisel nõrgaks: minu jaoks justkui funktsiooni ja ilu paar, mis on taevas kokku pandud! Uut osta ei jõudnud ja sellist SSDT erimudeli haruldust kasutatult paraku Euroopas kuskil müügilt ei leidnud. Küll aga väljapääsu traieliratta ostust sellest hetkest enam polnud, ning see pidi juba ajudes kinnistunud kretiinluses olema kindlasti õiemärgiga OSSA. Nii saigi läbi juhusliku õnne siitsamast Eestist ainus kasutet OSSA TR280i (tavamudel) ka omale leitud.

Eriliseks teeb OSSA TR-seeria tema sissepritsega (ja sealjuures ilma akuta!) kahetaktine ja agressiivselt taha “tuttu” pööratud pütiga mootor tagurpidi suunas väljalaskega (väga lühike leegitoru vs terve “kilomeetri” jagu leegitoru klassikaliste traielite lahendusel). Kütusepaak on pandud esiraami funktsiooni osaks, tagaraam täielikult puudub, viimase funktsiooni täidab väga kavalalt summuti korpus.

Teistmoodi mõtlemise ja tehniliste erilahenduste praktiline mõte on ilmselgelt kaalu jaotuse võimalikult keskmesse toomine ja oluliselt kergem ratas, kasutades sealjuures lihtsaid ja odavaid massitoodangu materjale.

Numbrid räägivad enda eest: 64,5 kg on tehase ratta ametlikuks kaaluks märgitud, ehk kergeim n.ö. massitoodangu traieli ratas omas klassis. Sellest kergemad on kas käsitöö- või väga kallid võidusõidu suunitlusega erimudelid (võrdlusena on sama TR280i saadud 55kg juurde, kui kasutada ohtralt titaani, süsinikkiudu jms kallist materjalist tuuningujuppe). Minule kui täielikule traieli võhikule on ilmselgelt isegi 65kg liiga palju ratast, nii et see tavaline tehasetoodangu pill käib mulle küll ja selgelt üle võimetegi.

Tavamudelil võib-olla sellised paremad tehase poolt kaasa antud jupid on vedrustuse osas: Marzocchi alumiiniumist esihark ja Öhlins TTX tagaamort.

Eks tule veidi juttu ja pilte kui jupid kohale ilmuma hakkavad, nokitsemist, remonti (temperamentne lõunamaa toodang ikkagi ju ) tuleb ning argielu virrvarri kõrvalt veel sellest aega kirjutada jääb...

Kas järgmisena tuleb:"Ühel rattal ümber telje" ?

edu

Esimesel pildil olev ahi näeb parem välja kui see ratas Kui teada kes tegi viska privas kiri!

Kuidas varuosadega lood on? ilmselt varuosad/kuluosad tuleb kõik soojalt maalt tellida?

onusnooker kirjutas:

Kui teada kes tegi viska privas kiri!

Väga hästi teada, panen PSi kui midagi oma kontaktide alt välja kaevan

keio kirjutas:

Kuidas varuosadega lood on? ilmselt varuosad/kuluosad tuleb kõik soojalt maalt tellida?

Tellisin just hiljuti, minu üllatuseks väga lähedalt ja igati mõistliku hindadega OSSA jupid saab kõik Soomest Joa käest: www.joainternational.fi

Viska vaid oma soov meilile ja jubinad mõne päevaga kohal. Muljetavaldav laoseis, veel muljetavaldavam OSSA teadmiste pagas ja konstruktiivne suhtlus legendi Joa enda najal (Joa Hindren on ise mitmekordne skandinaavia traieli meister). Julgeks väita, et superluks teenindus!

Sai sõitude vahele talvel natuke siis modifitseeritud ja värskendatud Raiska.

Esimene asi, mis mind veidi häiris oli veidi liialt äkiline mootor. Samuti tahab mu naine sellega pidevalt nüüd sõita, et lausa pidev peretüli kes meist sõita saab (võib-olla teise OSSA veel ostma kuram ) ja temal kippus pidevalt välja surema madalpööretel ukerdades. Meie mõlemi probleemi lahenduseks sai hooratta raskendus:

Originaal on 2.5kg, lisakaal on 0.5 kilo juurde, ehk pole just suur kaalulisa pöörlevale detailile (circa +20%) aga piisavalt suur, et sõidus tajuda:

Polte lisakaalukomplektil muidugi kaasas polnud, siis pide ise aretama ja lisaks selle ilusa "Made in Japan" (Kokusan Denki) hooratta läbi puurima ning lootma, et mutrid teiseltpoolt mähist katki ei kratsi. Aga sain asjad klappima:

Siis muidugi kokku pannes tuli ilmsiks, et originaal käigukang hakkab vastu laiendatud karterikaant käima:

Lahenduseks GasGas Pro seeria käiguvaheti, millel suur "pöördekaar" karterist eemale versus originaal:

Nüüd OK ja ilusti eemal:

No ja saaga ei lõppe, nüüd irvitab see GasGasi käigukant nii kaugele välja, et üks korralik kukkumine kividesse murrab selle lihtsalt ära ja võib asjakäigus korralikult käigukasti kahjustada. OSSA originaal karterikaitse tundus niigi liiga väike ja ei ulatunud üle kõigi detailide - hõõrdejäljed hästi näha, samuti ohtlikult väike tagaamordi liigendile:

Üks OSSA armastaja Austraaliast oli juhtumisi teinud paar ise laseriga välja lõigatud laiemat-pikemat karterikaitset ja sain ühe sellise oma valdusesse. Siin võrdlus originaaliga:

Nüüd jalatoe alused kaetud, korralik kate ka käigukangile (vaid painduv ots ulatub välja) ja amordiliigendile olles kahe kõrva vahel "peidus":

Boonuseks muidugi ilus sisse lõigatud logo, ehk nokka lastes kõik ikka näeksid, mis tundmatu ratas see sihuke on

Proovisõitudel ikka lisakaaluga märgatavalt sõbralikum mootor - vedu väga siidine ja ühtlane, haare tundus parem, väga raske on välja suretada. Samuti kergem käivitada. Sai talvetraili mõnusid nautida:

Ehk hakkab tasa-pisi täisväärtusliku traieliratta mõõte võtma, kui vaid oma oskused järgi jõuaksid Mõned muutused veel kavas.

OSSA 2-takti sissepritse on muidugi superluks ja üliinnovatiivne, aga sellel on üks häda - ilma akuta käivitamine on päris raske: kondensaator, bensupump, süütepool ja pritsepea kõik tahavad korraga voolu, mida magneeto tihti ei jõua ühe vändalöögiga toota. Eriti külma mootoriga kui esitule taga paiknevasse kondensaatorisse pole särtsu kogunenud. Tegin kodukootud, kerge ja odava lahenduse: 9V karoona patarei ja vanast tuleandurist välja kisutud ühendusega, lüliti vahele - nii saan korra 9V kondekale peale lasta ja algvoolu anda:

Enne: külmalt 10-15 vändalööki (kohati väsitas käima tagumine sedavõrd, et sõiduisu kadus ära), soojalt 3-5 lööki. Naine mul ei saanudki käivitamisega hakkama. Peale seda modi, 1-3 lööki külmalt, 1-2 soojalt ja pill käib. Ikka öö-ja-päev vahe, nüüd käivitub nagu peab ja naine saab nüüd hakkama.

Hirmsast käima tagumisest vajas vahetust ka vända stopp-seib, pidi selleks kogu karteri kaane maha kiskuma ja sisuga tutvuma (see on see väike valge jubin vasakul):

Vändavõlli esimene hammas oli ka parajalt kulunud, aga õnneks see ei paista käivitamist takistavat:

Uue stopp-seibiga muidugi tuleb vänt nii kõrgele, et läheb lausa vastu raami - peab ilmselt veel uue plastikdetaili "sisse taguma" . Kuni sisse kulumiseni panin ajutuselt teibi, et vänt raami ei hõõruks:

Värskendasin veel kiige ja tagaamordi liigendid ära:

Huvitav on see, et laagreid pole kaalu säästuks kuskil kasutatud, kõik toimib hülsside peal:

Ja kui sinna juba jõutud siis ka üle maksimumi välja veninud ketikomplekt välja vahetada, ikka rohelisse-parteisse kuuluva hammakaga, kokku sobivalt OSSA olemusega:

Korralik D.I.D. kett ka juurde (originaal oli mingi odav Irise juust):

tsiklonaut kirjutas:

See karteri laienduse vahetükk ei anna ju hoorattale kaalu juurde. See ei anna pöörlevat massi.

tsiklonaut kirjutas:

Polte lisakaalukomplektil muidugi kaasas polnud, siis pide ise aretama ja lisaks selle ilusa "Made in Japan" (Kokusan Denki) hooratta läbi puurima ning lootma, et mutrid teiseltpoolt mähist katki ei kratsi. Aga sain asjad klappima:

Kas ei oleks olnud mõtekam hoorattasse puuritud avad keermestada ja keermeliimiga poltidega lisaraskus kinnitada?

Loff kirjutas:

Kas ei oleks olnud mõtekam hoorattasse puuritud avad keermestada ja keermeliimiga poltidega lisaraskus kinnitada?

Algul tahtsingi just nii teha, aga need originaalaugud olid nii suured, et ei leidnud õiges mõõdus hülsse poltide ümber, et poltide otsas raskus logisema ei hakkaks, lahti ei logiseks ja mootorile enesetapu sooritaks. Hooratta pool olid juba ilsad koonused sisse treitud, mida ei tahtnud muuta. Ehk läksin turvalisemat teed - tegin sobivas mõõdus lisaaugud ja sai raskus nii oluliselt "tihkemalt" kinni.

Pidasin silmas lisaavade keermestamist, mitte hoorattas olemas olnute keermestamist.

Loff kirjutas:

Pidasin silmas lisaavade keermestamist, mitte hoorattas olemas olnute keermestamist.

See oli ka mõte aga hooratas ise oli sealt väga õhuke, mõni millimeeter ja tundus riskantne nii lühikesele keermele panna. Õnneks oli hooratta alla piisavalt ruumi jäetud, et mahtusid normaalsed keerme lukustiga poldid ilusti ära. Sedasi julgesin tehtud tööd rohkem usaldada, et raskus ühel hetkel lahti ei logise.

Sain läbi õnne väga odavalt muidu kullahinnaga kasutatud süsinikkiust Termignoni sumpsi koos titaanist leegitoruga. Peamiselt kaalu vähemaks ja väänet juurde igal pöördel, hääl pole ka enam "plekine" nagu mõnel teise ilmasõja katkisel transpordilennukil:

Termil on oluliselt paremini see "taha pööratud" silindri omadus kaalu säästuks ära kasutatud, leegitoru on väga lühike. Niisugust hästi läbi mõeldud disaini vaadates peaks kõik ühepotased sedasi ehitatud olema, kõik kaal kompaktselt keskmes, samas kõik detailid on ilusti ligi pääsetavad ja lihtsasti lahti võetavad. Kogu mootor kaalub sellel isendil 15.1kg, võimalus on saada ka titaanist kogu karter, siis märgatavalt kergem.

Boonusena nõks hipsterlikumat ilu ka, kui saab kleebised süsinikkuist sumpsi peale panna, nii et nad lahti ei sula:

Proovisin veel Btwice trosselklappi, millele sain disaineritelt kaasa eksperimentaalse 15-kraadise liblika (originaal algab 5-kraadi juurest) progressivsemaks jõu ülekandeks:

Kokkuvõttes ei meeldinud, jube järsult tulev kontrollimatu jõud, meenutas lausa mõnd ettearvamatut karburaatoriga võidusõiduratast. Ehk kuidagi kadus justkui see sissepritse eelis ja mõte ära. Läks tagasi originaal Bing trosselklapp ning 5-kraadine liblikas - gaasirutskaga oluliselt "kontrollitavam" jõu ja haarde ülekanne mootorist. Just see ongi minuarust kogu OSSA TRi seeria voorus - tõsiselt hea, siidine ja igas asendis ennustatava käiguga mootor. Tagumiku tunde järgi justkui elektrimootor, mis teeb paukmootori häält.

Kui juba nii kaugele mindud, siis tuli ka pritse aju lahti muukida ning ise kaardistusi muuta. Sai otsitud spetsiaalne kaabeldus, tarkvara ning hunnik erinevaid kaardistusi eri sõiduolude jaoks. Nii et kui keegi Eestis omale juhtumisi sissepritsega OSSA kunagi ostab, on sellised võimalused õlu eest täitsa pakkuda:

Ehk siis avanevad kõik sissepritse eelise uksed - saab kõike teha mida hing ühelt mootori käigult ihkab ja millest karburaatoriga rattal vaid unistada võib.

Ühenda ühe liigutusega arvuti taha ja kõik võimalused on paugu pealt ees:

Saab laadida erinevad kaardistused eri olude jaoks, mis OSSA võistlusmeeskond on läbi aastate välja tuuninud (muda, liiv, kõva pinnas jne). Lisaks kõikide pritse juppide test/diagnostika ja jälgitav mootorikäigu ajalugu (kus kui palju pöördeid-võimsust kasutasid jne, et saaksid kaardistuse muutusi teha), hunnik erinevaid graafikuid, 4 töötunni lugerit (mul need näiteks eri juppide jaoks määratud, siis teab kuna hooldust teha) ja veel tahtlik segu rikastamine/vaeseks tegemise võimalus (jah, isegi sissepritsel on see võimalik iga kaardistuse jaoks), jms.

Ehk OSSA TRi seeria rattad on tõsise fanaatluse ja kretiinluse tulemus, kus ratas on suuresti nullist üles ehitatud vaid kirega traieli vastu. Pole kindlatesse raamidesse oma mõtlemist piiratud või kedagi teist maha ahvitud, vaid täiesti originaalselt ja uutmoodi asjadele lähenetud. Mootori ja raami disainilt lausa radikaalne ratas.

Sellel on muidugi oma resursi ja arendustöö kõrge hind, ehk nagu kõik tõelise kirega disainitud-toodetud ettevõtmised ajaloos kipuvad minema, kui kirg ja asja vastu liigne armastus ületab tuimalt kalgi majadusliku mõtlemise loogika, on saatuse iroonia sama - OSSA firma on hetkel pankrotiäärel ja võib uuesti ajaloorubriiki kaduda. Juttude järgi 3 miljoni euroga müügis - nii et kel suur loteriivõit kätte tuleb, on see ehk hea koht investeerimiseks kui vaid omal visiooni on Ehk eks näis mis tulevik OSSA kaubamärgile toob...

OSSA on muide pika ajalooga tsiklotootja tipphetkega 60/70-datel, kuni Jaapanlased 2T turul odavama ja kvaliteetsema toodanguga "puhta töö" tegid ja kunagi 80ndatel ta ka kaardilt kadus.

Uue hingamise OSSA-l tegi teed rajava traieli ratta TRi seeria najal, juba 2009/2010 olid neil kasutuses tehnoloogiad, milleni alles nüüd teised 2T traieli tootjad jõuavad viis aastat hiljem (Vertigol on teisena 2T sissepritse ja jutud käivad ka Betad lähevad pritsele üle tuleval aastal ja plaanid ka teistel). OSSA-l oli võla peale ehitatud algavale firmale liialt uhke ja kallis tootmistsehh, lisaks täiesti olematu panus reklaamitöösse ja juttude järgi ei suutnud nad üle osta tippsõitjaid Toni Bou ega Adam Ragat, kellega loodeti ennast niigi üleasustatud traielitootjate maastikul nähtavaks teha. OSSA-l oli plaanis ka üks radikaalsem 2T enduro ratas 2013/14 välja lasta, mida nad isegi lootsid firma päästvat, aga siis olid nad juba sügaval majanduslikes raskustes ja tootmisesse see ei jõudnud. Niipalju siis OSSA lähiajaloost ja hetkeseisust.

Egoist minus loodab, et kui OSSA kaubamärk jälle kaob, siis hinnad kukuvad kolinal ja saab väga odavalt teise TRi juurde kunagi osta. Samas ratta haruldust, olemuse- ja disaini erilisust arvestades võib hoopis minna teispidi, sellest saab kollektsionääridele hinnatud kaup ja hinnad hoopis tõusevad. Eks aeg näitab. Sõltumata OSSA saatusest seda TR280i-d loodan pidada veel mitmeid aastaid ja ehk kauemgi, sest minu amatöörlikku arvamuse kohaselt on tegemist tõsiselt kerge, hea ja võimeka traieli rattaga. Lisaks on mulle väga südamelähedane selline tehnoloogiline radikaalsus ja teistmoodi mõtlemine.

Mõned mehaanilisemad ja visuaalsemad tuuningu plaanid veel selle rattaga ootel.

Seekord sai pikem jutt kirja, on paras aeg õhtul jälle ennast harima minna:

Väga kift lugemine ja vaatamine
Jõudu jaksu meistrimeestele