UUE mootori sisse sõitmisest
Moderaator: Moded
Foorumi reeglid
Vältimaks asjatuid postitusi ja saamaks kiiremaid asjakohaseid vastuseid, peab teema sisaldama järnevaid detaile:
NÄIDE: Honda Hornet, tühikäiguga probleem.
Valesti alustatud ning sisutühjade teemade puhul on moderaatoril õigus teema kustutada!
Vältimaks asjatuid postitusi ja saamaks kiiremaid asjakohaseid vastuseid, peab teema sisaldama järnevaid detaile:
- Pealkirjas: Tsikli mark ja lühike vea kirjeldus (kui täpsemini ei ole võimalik siis näiteks: probleem mootoris, probleem piduritega jne)
- Sisus võimalikult täpne vea kirjeldus ja mootorratta mark ning väljalaskeaasta
NÄIDE: Honda Hornet, tühikäiguga probleem.
Valesti alustatud ning sisutühjade teemade puhul on moderaatoril õigus teema kustutada!
-
karujänes
Teema algataja - Postitusi: 79
- Liitunud: 05 Veebr 2004, 19:31
- Asukoht: Täna siin, homme seal... ;-)
UUE mootori sisse sõitmisest
härrad ja daamid kahel rattal,
Siin üks minumeelest vägagi tähelepanuväärne teooria uue mootori sisse-sõitmisest.
Võetagu omale sellega tutvumiseks rahulikult vähemalt 15-20 min, sest teema on suht põhjalikult ja loogiliselt lahti seletatud. Igaljuhul tundub selle autor olema tublide kogemustega ja teab millest räägib.
Jutt ise asub siin:
http://www.mototuneusa.com/break_in_secrets.htm
cheers,
KJ
Siin üks minumeelest vägagi tähelepanuväärne teooria uue mootori sisse-sõitmisest.
Võetagu omale sellega tutvumiseks rahulikult vähemalt 15-20 min, sest teema on suht põhjalikult ja loogiliselt lahti seletatud. Igaljuhul tundub selle autor olema tublide kogemustega ja teab millest räägib.
Jutt ise asub siin:
http://www.mototuneusa.com/break_in_secrets.htm
cheers,
KJ
-
Tziklivend
aga kas pole mitte nii kui olex parem kui ta sõidaks sisse erinevatel tuuridel et vaikselt jõristades
Elu algab 50ccm
http://www.pilt.ee/photo/102150/1765425/
müün rollerit: http://biker.ee/phpbb/viewtopic.php?p=46871#46871
müün rollerit: http://biker.ee/phpbb/viewtopic.php?p=46871#46871
Keegi tark ja osav võiks selle ymber tõlkida....mitte et väga raske oleks aru saada, aga maa-inimene nagu ma olen ja pealekauba võhik sel teemal....
Kuna keegi nagunii ei tõlgi seda (ma ka ei viitciks, kui oskaks
) siis võiks vähemalt välja tuua siia samasse teemasse tähtsamad asjad, mis sissesõidul vaja teada...
Kuna keegi nagunii ei tõlgi seda (ma ka ei viitciks, kui oskaks
i'm a f***ing alcoholic - Dont drink & drive
-
Freaksmart
- Postitusi: 777
- Liitunud: 07 Apr 2004, 14:15
- Asukoht: Tallinn
- Tänatud: 5 korda
`eissid kirjutas:Kuna keegi nagunii ei tõlgi seda (ma ka ei viitciks, kui oskaks) siis võiks vähemalt välja tuua siia samasse teemasse tähtsamad asjad, mis sissesõidul vaja teada...
Sissesõidul tähtsamad asjad kõrgekvaliteetne õli (kõrgema kvaliteediga kui tootja nõuab), pöörded mitte üle rohelise joone tahomeetril ja õhkjahutusega mootoritel jälgida, et üle ei kuumeneks. Aga muidu igas manuaalis on kirjas, kuidas sissesõitu teha.
PS. Aga tõlkida võiks tõepoolest keegi!
Jawa 634 (15kw); Jawa 638 (17kw); Suzuki GS500E (34kw); Hyosung GT650 (60kw); BMW F800S (63kw)
Jumalauta, sellest seal ju juttu ongi, et tootja manuaali võid õllekannu alusena kasutada, aga mitte sissesõidu õpetusena 
Ei viitsi küll praegu seda detailselt üle lugeda ja tõlkida, aga peamine point jutus on see, et kuna hoonimine tehakse tänapäeval väga peenelt, siis suurem osa sissesõidust toimub esimese 15-20 minuti jooksul. Peale seda on hoonimisjäljed silindrilt kulunud ja rõngad enam tihedamaks ei lähe (jep, silindreid hoonitakse "karvaseks" just sellepärast, et uued rõngad korralikult silindri kujusse lihvida, kes seda veel ei teadnud. Hoonide karedus valitakse vastavalt rõnga materjalile ja see on omaette teadus).
Et rõngaid surutakse vastu silindri seinu silindris põlevate gaaside survega, siis koormuseta käiates on rõnga surve seinale väike, rõnga sissetöötamine aeglane ja vajalikku tihedust ei saavutatagi, enne kuluvad hoonimisjäljed silindrilt maha. Peale seda on täpselt 2 varianti: 1) sõita selle ebatiheda mootoriga või 2) võtta mootor lahti ja hoonida uuesti.
Kui mootorile sissetöötamise ajal korralikult koormust anda, siis võtavad rõngad kiiremini õige kuju ja mootor saab tihe.
Koormuseperioodid peaksid vahelduma mootorpidurdusega (sel ajal puhastatakse silindriseinad lihvimisjääkidest). Ehk soovitus on teha suht teravaid 2-3 käigu kiirendusi vaheldumisi mootorpidurdusega või veelgi parem, mõned dynorunid, aeglustamiseks dyno pidureid kasutamata.
Üle kuumeneda ei tohi mõistagi lasta, aga õli kohapealt arvan mina, et sissetöötamise ajal pigem kasutada madalama klassi õli, kiirendab osade sissetöötamist. Liiga hea&libeda õliga on seesama oht, et ei kulugi tihedaks. Ja esimese õlivahetuse võib teha peale nimetatud 15-20 minutist tsüklit, suurem osa vajalikku kulumist on selleks ajaks toimunud. Teist korda võiks õli vahetada vast 1000-2000 km pealt, siis juba hea ja korraliku õli vastu, mida plaanis ka edaspidi kasutada.
Sama teooria käib põhimõtteliselt kõigi rõngastatud kolbidega mootorite kohta (saed ja muruniidukid kaasa arvatud). Kes tahab, usub, kes ei taha, usub tehase manuaale. Valik on teie
Ei viitsi küll praegu seda detailselt üle lugeda ja tõlkida, aga peamine point jutus on see, et kuna hoonimine tehakse tänapäeval väga peenelt, siis suurem osa sissesõidust toimub esimese 15-20 minuti jooksul. Peale seda on hoonimisjäljed silindrilt kulunud ja rõngad enam tihedamaks ei lähe (jep, silindreid hoonitakse "karvaseks" just sellepärast, et uued rõngad korralikult silindri kujusse lihvida, kes seda veel ei teadnud. Hoonide karedus valitakse vastavalt rõnga materjalile ja see on omaette teadus).
Et rõngaid surutakse vastu silindri seinu silindris põlevate gaaside survega, siis koormuseta käiates on rõnga surve seinale väike, rõnga sissetöötamine aeglane ja vajalikku tihedust ei saavutatagi, enne kuluvad hoonimisjäljed silindrilt maha. Peale seda on täpselt 2 varianti: 1) sõita selle ebatiheda mootoriga või 2) võtta mootor lahti ja hoonida uuesti.
Kui mootorile sissetöötamise ajal korralikult koormust anda, siis võtavad rõngad kiiremini õige kuju ja mootor saab tihe.
Koormuseperioodid peaksid vahelduma mootorpidurdusega (sel ajal puhastatakse silindriseinad lihvimisjääkidest). Ehk soovitus on teha suht teravaid 2-3 käigu kiirendusi vaheldumisi mootorpidurdusega või veelgi parem, mõned dynorunid, aeglustamiseks dyno pidureid kasutamata.
Üle kuumeneda ei tohi mõistagi lasta, aga õli kohapealt arvan mina, et sissetöötamise ajal pigem kasutada madalama klassi õli, kiirendab osade sissetöötamist. Liiga hea&libeda õliga on seesama oht, et ei kulugi tihedaks. Ja esimese õlivahetuse võib teha peale nimetatud 15-20 minutist tsüklit, suurem osa vajalikku kulumist on selleks ajaks toimunud. Teist korda võiks õli vahetada vast 1000-2000 km pealt, siis juba hea ja korraliku õli vastu, mida plaanis ka edaspidi kasutada.
Sama teooria käib põhimõtteliselt kõigi rõngastatud kolbidega mootorite kohta (saed ja muruniidukid kaasa arvatud). Kes tahab, usub, kes ei taha, usub tehase manuaale. Valik on teie
-
karujänes
Teema algataja - Postitusi: 79
- Liitunud: 05 Veebr 2004, 19:31
- Asukoht: Täna siin, homme seal... ;-)
Salut, ollo!ollo kirjutas:Jumalauta, sellest seal ju juttu ongi, et tootja manuaali võid õllekannu alusena kasutada, aga mitte sissesõidu õpetusena
Kes tahab, usub, kes ei taha, usub tehase manuaale. Valik on teie
Vähemalt keegi, kes oskab keelt ja viitsib piisavalt süveneda teemasse, et sõnumist aru saada!!
Vaadates eenevaid kommentaare, mõtlesin, et pean vist ka loo ära tõlkima. Aga arusaadavuse pärast oleks seda vaja teha suht põhjalikult, seega vajaks see natuke aega. Mida mul aga hetkel üleliia ei ole...
Aga Sinu sõnumi järel tõenäoliselt pole vist pikemat tõlget enam vajagi. Väga hästi tehtud kokkuvõte minumeelest.
Edu kõigile mootorihuvilistele!
Cheers,
KJ
ollo kirjutas:Ehk soovitus on teha suht teravaid 2-3 käigu kiirendusi vaheldumisi mootorpidurdusega või veelgi parem, mõned dynorunid, aeglustamiseks dyno pidureid kasutamata.
Ok, ütleme et kolvigrupile on see hea, aga kas on kindel et sellise "sissesõit põhjagaasiga" käigus ei kaasne oht millegile liiga teha..? Huvitav, mis saaled sellest arvavad?
it's a honda. ride it like you stole it, change the oil once in a while. enjoy.
Ma pakun, et saaled arvavad sellest umbes samuti, nagu edaspidises elus "põhjagaasiga sõites"... elavad üle. Neil ju pmtl mingit sissetöötamist/kulumist ei ole ette nähtud, nad ei lähe koormuseta sissetöötades paremaks ega halvemaks. Aga mul pole 300 mootori kogemust selja taga, nii et vastutust ma ei võta
Lihtsalt vahendasin maakeelde seda, mis selle lehe autor oli kirjutanud. Kui keegi küsib, siis ma ise usun ka pigem teda, kui tehasemanuaale...
Minu arusaamist mööda ongi sissesõit põhiliselt vajalik just kolvile/silindrile. Ja võibolla mõnele muule detailile, mis tahavad lihtsalt kuuma/külma tsükleid saada, aga neil on kama, kas sissesõit tehakse koormusega või ilma, põhiline et üle ei kuumene.
Minu arusaamist mööda ongi sissesõit põhiliselt vajalik just kolvile/silindrile. Ja võibolla mõnele muule detailile, mis tahavad lihtsalt kuuma/külma tsükleid saada, aga neil on kama, kas sissesõit tehakse koormusega või ilma, põhiline et üle ei kuumene.
-
karujänes
Teema algataja - Postitusi: 79
- Liitunud: 05 Veebr 2004, 19:31
- Asukoht: Täna siin, homme seal... ;-)
Siin veel 1 väga konkreetne näide sellest, kuidas antud teooriat edukalt kasutada:CB500 kirjutas:Ok, ütleme et kolvigrupile on see hea, aga kas on kindel et sellise "sissesõit põhjagaasiga" käigus ei kaasne oht millegile liiga teha..? Huvitav, mis saaled sellest arvavad?
http://www.fjr1300.info/breakin.html
CB500, saladus on selles, et rõngastele antaks koormust, kuid ei ole tingimata oluline, et seda peab tegema teravalt. Koormust siis nii kiirendamisel, kui mootoriga pidurdamisel.
Lisaks kindlasti tähelepanu sellele, millist õli kasutad sissesõidul ja millal seda vahetad. Täpsustused sellel teemal leiad juba artiklitest, mille juurde viivad mu esitatud lingid.
Edu,
KJ
Tegelikult on ju tegu osade omavahelise sobitamisega. Sh ka näiteks hammasrataste omavahelise sobitusega. Silindri ja kolvi sobitust oleks ehk paslikum nimetada pigem poleerimiseks kui hööveldamiseks. Tugeva jõu rakendamine poleerimisel võrdub aga p'sse keeramisega
no tegelikult nagu ka liiga nõrk jõud. Äkki oleks ikka vana kiviaegne õpetus - mõõdukalt koormust, keskmisi pöördeid ja tiba kehvem õli sissesõiduks - siiski õige ?
No et see põhjagaas on kuidagi hirmuäratav...
No et see põhjagaas on kuidagi hirmuäratav...
Suzuki GSX 750 Inazuma
Seda, et... justnimelt. Silinder ja kolb "poleerivad" üksteist, las nad siis teevad seda. Rõngad aga vajavad lihvimist õigesse kujusse, mitte poleerimist. Kui rõngad piisavalt kiiresti lihvitud ei saa, "poleeritakse" silindriseina hoonimisjäljed siledaks ja ongi ühel pool. Valel pool paraku, sest rõngad ei pea.spinna kirjutas:Tegelikult on ju tegu osade omavahelise sobitamisega. Sh ka näiteks hammasrataste omavahelise sobitusega. Silindri ja kolvi sobitust oleks ehk paslikum nimetada pigem poleerimiseks kui hööveldamiseks. Tugeva jõu rakendamine poleerimisel võrdub aga p'sse keeramisega![]()
Põhjagaas on tiba hirmus jah, aga tegelikult ei olegi kodanik käskinud kohe gaasi põhja vajutada. Tsekkisin tema juttu uuesti ja dyno peal on soovitus nt. teha 3 poole gaasiga tsüklit 40->60% maxpööreteni, siis 3 kolmveerand gaasiga tsüklit 40->80% maxpööreteni ja alles siis 3 täisgaasil kiirendust 30->100%. Kõik see muidugi alles peale mootori täielikku soojenemist. Tänaval tegutsedes ei pea samamoodi laskma kohe täisgaasiga punase jooneni, selles mõttes see kiviaegne "mõõdukalt koormust ja keskmisi pöördeid" on enamvähem sama jutt. Ainult et tema soovitab koormust ja mootoripidurdust vaheldumisi ja suht kiiresti siiski ka mõned täiskoormusel kiirendused teha.
Üks uitmõte..
Aaga mootoris on päris suur kogus igasugu simmereid (kaelustihendid siis). Päris alguses tahavad vist needki miskitmoodi sissetöötamist. Istub ju värske tihend ikka päris tihedalt ümber tihendatava võlli. Omal jooksis pärast mootori koostamist kogu krempel sees rõõmsalt ringi ainuüksi kergest näpuliigutusest. Aaga seda täpselt seni kaua, kuni said paigale asetatud vajalikud uued simmerid. Pärast tuli juba terve pihuga väntvõlli otsast kinni haarata, et ajada ringi kogu mootorit. Samas kui juba sissetöötanud mootoril polnud samuti miskit erilist jõudu vaja arendada, et käsitsi tema sisu ringi ajada (silinder maas - seega seal hõõrdumine ei tule arvesse!). Tundub, et suur osa pärast sissetöötamist lisandunud mootori võimsusest tuleb just uute tihendite tööpindade- ja nendega kokkupuutuvate võllide omavahelise kokkutöötamise ja sellest tuleneva hõõrdetakistuse (märgatava!) vähenemise arvelt. Kahtlustan üheks põhjuseks, et miks uutel mootoritel on manuaalide järgi määratud sissesõitmisel väikesed max lubatud kiirused - on tihendid. Samas on kõigis minu kätte sattunud (tegelt vähe on neid) manuaalides rõhutatud ka mitte liiga kauaks jääda ühtlase kiirusega sõitma (vahelduva kiirusega sõitmise vajadus!) - see oleks siis jällegi silindrile-kolvile-rõngastele kasulik. 
Võimalik küll...ollo kirjutas:Simmerid hakkavad libedamalt käima kohe, kui kuuma õli surve neid natuke toginud on. Selleks ajaks, kui mootor soe, simmerdavad nad juba täiesti vabalt, arvan ma.
Kuna ma ei tea, siis ma ei vaidle ka.
Lihtsalt, kui viimati mootorit remontisin ja vanal väntvõllil- ja teistelgi võllikestel tihendite kohale tekkinud peegelsiledaks poleerunud tihendite jälgi imetlesin, siis tekkis selline mõte... Mõte kinnistus aga pärast uute simmerite paigaldamist (olin ka uut paigaldatavat väntvõlli vastavate kohtade pealt jõudumööda poleerinud).
Ise olen kogu selle loo suhtes, ütleks "pisut skeptiline".
Miks? Ei tundu eriti loogiline, et mingi suvaline koll (artikli kirjutaja) mottorratta valmistajatehdase enda soovitused lihtsalt ümber lükkab.
Väide, et metallpindade viimistluskvaliteet on viimasel aja palju täpsem kui varem ei ole minu jaoks ka kuigi veenev argument. Ma nimelt ei usu, et tsiklitehase insenerid sellest viimasena teada saaksid ja seda sissesõitmise juhendi tegemisel arvesse võtta ei oskaks.
Pilte ja juttu võib alati ilusaid teha ja ajada - vaadake kasvõi TV SHOP-i.
Mul oli ka ükspäev tunne, et ostaks endale selle Magic Bulleti, aga õnneks sain pidama.
Nii, et kainet pead ja mõistust, daamid ja härrad!
Otsuse teeb muidugi igaüks ise aga kui oma uuel tsiklil kepsu kotti lased, siis ei ole kuigi veenev minna garantiiremonti jutuga "aga internetis õpetati niimoodi sisse sõitma"
Miks? Ei tundu eriti loogiline, et mingi suvaline koll (artikli kirjutaja) mottorratta valmistajatehdase enda soovitused lihtsalt ümber lükkab.
Väide, et metallpindade viimistluskvaliteet on viimasel aja palju täpsem kui varem ei ole minu jaoks ka kuigi veenev argument. Ma nimelt ei usu, et tsiklitehase insenerid sellest viimasena teada saaksid ja seda sissesõitmise juhendi tegemisel arvesse võtta ei oskaks.
Pilte ja juttu võib alati ilusaid teha ja ajada - vaadake kasvõi TV SHOP-i.
Mul oli ka ükspäev tunne, et ostaks endale selle Magic Bulleti, aga õnneks sain pidama.
Nii, et kainet pead ja mõistust, daamid ja härrad!
Otsuse teeb muidugi igaüks ise aga kui oma uuel tsiklil kepsu kotti lased, siis ei ole kuigi veenev minna garantiiremonti jutuga "aga internetis õpetati niimoodi sisse sõitma"

Vana hea teema üles leitud
Seda pean küll nüüd siia lisama, et suure juhuse tahtel on mul õnnestunud paar korda näha üldist pilti Scania mootoriehituse köögipoolest. See teadustöö, mis seal ära tehakse tundus olevat ikka päris kosmose tasemel
. Väga suure tõenäosusega on ülivõrdes tipptasemel know-how ka näiteks Suzuki, kawasaki, Honda tehastes. Tõepoolest, keegi kuskil mingit pädevat ja tõest revolutsioonilist teooriat tänapäeval ilmselt püsti panna ei saaks. Samas on sellel kolvirõngaste sobitamisel ju point sees.
Ehk on õige järeldus hoopis selline, et ka sissesõidul on kardinaalsed erinevused võidusõidutehnikal ja tänavasõidutehnikal. Ehk siis sekundi murdosa võitmine versus motoresurss(vms). Siit ka erinevast materjalist kolvigrupid+vidinad ning erinevad pinnatöötlused ja siit edasi juba ka erinevad sissetöötamise tehnoloogiad. Ehk annab tehas ka erinevad juhtnöörid sissetöötamiseks tänavaratastele ja tehasetiimi võidusõidumootoritele ( või nende detailidele)? Siis võib tegu olla kellegagi, kes on midagi väga tegijate võidusõitjate käest kuulnud ja seda omatahtsi tänavale tooma hakanud.
Lihtsalt mõtisklus sel teemal.
Seda pean küll nüüd siia lisama, et suure juhuse tahtel on mul õnnestunud paar korda näha üldist pilti Scania mootoriehituse köögipoolest. See teadustöö, mis seal ära tehakse tundus olevat ikka päris kosmose tasemel
Ehk on õige järeldus hoopis selline, et ka sissesõidul on kardinaalsed erinevused võidusõidutehnikal ja tänavasõidutehnikal. Ehk siis sekundi murdosa võitmine versus motoresurss(vms). Siit ka erinevast materjalist kolvigrupid+vidinad ning erinevad pinnatöötlused ja siit edasi juba ka erinevad sissetöötamise tehnoloogiad. Ehk annab tehas ka erinevad juhtnöörid sissetöötamiseks tänavaratastele ja tehasetiimi võidusõidumootoritele ( või nende detailidele)? Siis võib tegu olla kellegagi, kes on midagi väga tegijate võidusõitjate käest kuulnud ja seda omatahtsi tänavale tooma hakanud.
Lihtsalt mõtisklus sel teemal.
Suzuki GSX 750 Inazuma
Sorry küll, ei lugenud originaalartiklit aga ma ei tea mis hoonimisjälgedest seal juttu. Tänapäeval peaks enamus tsiklitel ikka nikasiil silindrid olema ju ?
Aga see selleks. Tgelekult on esimene asi... lased motoril paar korda kohapeal kuumaks käia ja iga kord lased jahtuda täiesti nulli ( mitte sõna otseses mõttes nulli.. et kui väljas nulli pole siis viid külmkappi jne)
Siis sõidad natuke hammakaid ka sisse ...paar paagitäit ja anna minna.
Aga see selleks. Tgelekult on esimene asi... lased motoril paar korda kohapeal kuumaks käia ja iga kord lased jahtuda täiesti nulli ( mitte sõna otseses mõttes nulli.. et kui väljas nulli pole siis viid külmkappi jne)
Siis sõidad natuke hammakaid ka sisse ...paar paagitäit ja anna minna.
Liitu vestlusega
Vestluses osalemiseks pead sa olema motokommuuni liige
Avan konto
Pole veel liige? Pole probleemi, registreeru ja liitu.
Liikmena saad sa ise postitada ja vastata teisetel või tellida endale teavitusi vestluse edenemise kohta.
Kõik siin on tasuta ja võtab vaid minuti. Kohtusi sellega ei kaasne.