kottermann

[ping]

Tegelikult peaks see "tehniline" alla käima. Järjest on palju probleeme imelike asjadega teemades millel standartsed vastused. Tekitaks teema ka ebastandartsetest lahendustest probleemidele mille keegi leidnud.
Teema; bensu vaakumkraan.:
Kraan ei pidanud. Panin uue. (Kuna ise ei sõitnud siis ka kohe tähelepanu ei pööranud) Uuue kraaniga tekkisid serllised sümptomid: nagu oleks elektrooniline pöörete piiraja peal (stroboga kontrollides oli säde õige), nagu oleks karpa must, nagu oleks õhufilter must, nagu oleks koonusfilter liiga puhas (häält kuulasid ka spetsialistid) gaasi põhjapannes ka kohapeal hakkis kõvasti) ja pärast täisgaasiga mingi maa läbimist kippus väljasurema. Tüüpiline karpa jama. Kuna kõik võimalused olemas ja tava meetodid ei aitanud siis asusin kõiki mõjutavaid detaile vahetama (karpa, cdi, süütepool, õhufilter.) Proovisin erinevate karpadega ja öhufiltritega, strobo oli ka sõidul peal. Viimane asi jäi bensu kraan paagi küljes. Panin uue. Filtrid kõik puhtad. Sama jama. Panin otsejooksu paagist karpasse ilma kraanita. IME SÜNDIS, ei mingeid probleeme, 6km jutti täisgaasiga, ei ühtegi tõmblust. Võtsin tutika bensukraani lahti (mis jamas) ja ei leidnud sealt mingit probleemi (Võin uskumatule saata ka detailid) . Panin uue vaakumkraani voolikute vahele ca 30 cm paagist allapooole ja masinal kõik varasemad jamad kadunud. See tähendab, et vaakumkraanil võib teatud mootori pöörete ja vibratsiooni kokkulangemise puhul tekkida sulgumine mida pole mingi tavalise nipiga võimalik mõõta. Minu arvamus.

[oldmoped]

Kui nüüd teoreetiliselt arutleda...
Kas allapoole toodud kraani korral jäi vaakumvoolik ise ja selle pikkus samaks või tegid ka selle lühemaks, kui kraan mootorile lähemale tuli?
Enamusel rolleritel see vaakumvoolik suht peenike ja pehme - äkki pika ja tugeva imemise peale tõmbab vooliku enda keskelt kokku...

[joel]

Kuskohapealt seda vaakumit rolleritel kraani jaoks võetakse üldse? Karpa taga on täisgaasil vaakum kõige väiksem, Venturis kõige suurem. Kui karpa tagant võetakse, siis jääb vaakum äkki lihtsalt liiga nõrgaks, et kraani avada?

[ping]

Voolikute pikkus jäi samaks.

[Kirs]

Kuskohapealt seda vaakumit rolleritel kraani jaoks võetakse üldse?

Võetakse sisselaske kollektorist.

[ping]

Juba kolmel masinal samade sümptomite puhul aitas vaakumkraani vahetus ja panek voolikule vahele. Voolikud ja nende pikkused jäid samaks.
Aga noh, klappe/karpat reguleerida ja puhastada on ka ju huvitav.

[VÄNT]

kui klapi vahe liiga väike siis peabki ju klappe reguleerima, sest mootor läheb halvasti tööle,või ei lähe üldsegi.

[Mix]

Juba kolmel masinal samade sümptomite puhul aitas vaakumkraani vahetus ja panek voolikule vahele...

Ajan võibolla täielikku umbluud aga: sel moel kraanikohale jääva vedelikusamba kõrgus suurenes selle lõigu võrra, mis ta voolikutpidi karburaatorile lähemale tuli... ja kraani klapile mõjuv jõud suurenes kah mingi illi-tillindiku võrra... ja kui nüüd klapp suht nõrga vaakumi jõul pisutki avanes, siis imbus sealt sama aja jooksul selle sama "illi-tillindiku" võrra ka rohkem bensiini, ja sellest piiizut suurenenud bensiinikogusest juba piisaski mootori normaalseks tööks täispööretel pikema aja jooksul. A see kõik puhtalt minu hetke spekulatsioon ja vaimusünnitis...
Kas kõigil neil juhtudel oli tegemist originaalkarburaatorite ja -õhufiltritega?
Kunagiiii... kusagilt... lugesin, et mõnikord on rolleri toitesüsteem väga piiripeal omavahel kokku "ehitatud". Nii et piisab, kui näiteks panna originaalfiltri asemele miskit veidigi vabalthingavamat ja enam ei teki süsteemis piisavat vaakumit, et vaakumkraan alati avaneks. Sama võib juhtuda suurema lõõriga karburaatori kasutusele võtmisel (on kirjutatud, et see olevat taotluslik, et mopeediks ehitatud sõidukeid liiga kergekäeliselt ja edukalt lihtsa "sportfiltri" paigaldamisega kiiremaks ei tjuunitaks). Mõnikord aga sattuvat ka tehaseseaded ja mootori individuaalsed omadused sellest "piirist" teisele poole ja kapriisseks võib osutuda ka igati stock aparaat...
Ja täisgaasiga sõitmisest: suurim hõrendus sisselaskekollektoris pidavat olema mittetäielikult avatud gaasisiibri korral - ja siis toimib ka vaakumbklapp paremini. Kui lõõr on täielikult avatud (gaas põhjas), siis pidavat hõrendus väiksem olema ja nõrk vaakum ei suuda küllaldaselt bensiinikraani avada, mis lõpetabki mõnikord selle sama täisgaasiga kimamise ennetähtaegselt ära (ja miskipärast arvan, et seda ei juhtu kuni 45km/sõites ..).
Abiks oleks käsitsi keeratav mehhaaniline kraan, või siis elektriline...
Võimalikult jäik ja peenike/lühike vaakumvoolik on kah asjakohane soovitus.

[ping]

To MIX.
Olen kursis selle mõttekäiguga ja täiesti nõustun sellega. Sellepärast paningi pealkirjaks Kottermann, et see ei ole loogiline.
Proovitud sai nii originaal kui ka suurema karpaga ja originaal- ja koonusfiltriga nii kuivalt kui ka märjalt (õliga).
Oletan mingi vibratsiooni kandumist membraanini sest uues asendis ripub see voolikute küljes. Muidugi oleks pannud käsikraani aga ei leidnud sobilikku.