Mootorrataste Hipodroomisõit
Moderaator: Moded
-
Teema algataja - Postitusi: 3833
- Liitunud: 18 Mai 2004, 11:55
- Tsikkel: r6, cbr,Buell, Night rod,Gessu
- Asukoht: Keila - Tallinn
- Tänanud: 162 korda
- Tänatud: 89 korda
Mootorrataste Hipodroomisõit

http://www.trackracing.ee/
/me läheb hea meelega vanu häid aegu meenutama... kus sai alles lapsena vahitud seal hipokal seda vägevat andmist, ja tõelist šašlõkki syyes (plekk-taldrikust) olid ajad... Rene Aas oli siis vist eestlastest kõige kõvem tegija

noorus tuleb meelde

kuidas rattaste parkimisega ?kas saab sisse?sorry motikaga,ma mõtlesin.
Viimati muutis jurka, 10 Aug 2006, 14:14, muudetud 1 kord kokku.
"Parem sada joodikust sõpra,kui üks tige naine.."
Kuule MOOTORRATTUR, tule nüüd hetkeks maapeale kah, kas sa Estoniasse Luikede Järve vaatama minnes loodad ka omaette nurgakest oma käulale saada? No mida v**u, asi toimub praktiliselt kesklinnas, mine autoga või jala või ühistranspordiga, kui nii suur hirm on oma lesta kõrvalt lahkudajurka kirjutas:kuidas rattaste parkimisega ?kas saab sisse?sorry motikaga,ma mõtlesin.


eksid sõber, sellist paska siin sadat lehte küll ei teki. 

huvitav üritus
mina lähen kindlasti, kõva võistlus tuleb, imestasin, kuidas pilet nii odav, kross on ka ka päris hea, meeldib, uhh...varsti saab jalg terveks saan ise ka sõita 

nitse kirjutas:Kuule MOOTORRATTUR, tule nüüd hetkeks maapeale kah, kas sa Estoniasse Luikede Järve vaatama minnes loodad ka omaette nurgakest oma käulale saada? No mida v**u, asi toimub praktiliselt kesklinnas, mine autoga või jala või ühistranspordiga, kui nii suur hirm on oma lesta kõrvalt lahkudajurka kirjutas:kuidas rattaste parkimisega ?kas saab sisse?sorry motikaga,ma mõtlesin.![]()

"Parem sada joodikust sõpra,kui üks tige naine.."
Sellisel juhul läheb teil suts kiireks Türilt Tallinasse jõudmisega ... minu teada on quadidel ju samal päeval sõidudnitse kirjutas:Täna küsiss Ivar Vaaderpass Türil trennis, et kas asja vastu huvi oleks ja võib juhtuda, et seal tuleb sõit ka quadidele
Aga keegi teadjam võiks klassidest ka rääkida
Lenksuga kartauto
Nutcase .. Cracked Craniums MC
Nutcase .. Cracked Craniums MC
Quadid on Türil pühapäeval, hipodroomisõit esmaspäeval.
Sai eile siis hipodroomil quadidega ka ametlik treening tehtud. Oli ju eile õhtul tund kõva padukat ja siis rada päris pehme. Ma pole nii märg ja savine veel kunagi olnud, kui eile pärast sõitu. Aga praeguse seisuga on seis selline, et vaheldumisi tsiklitega sõidavad ka quadracerid.
Sai eile siis hipodroomil quadidega ka ametlik treening tehtud. Oli ju eile õhtul tund kõva padukat ja siis rada päris pehme. Ma pole nii märg ja savine veel kunagi olnud, kui eile pärast sõitu. Aga praeguse seisuga on seis selline, et vaheldumisi tsiklitega sõidavad ka quadracerid.

eksid sõber, sellist paska siin sadat lehte küll ei teki. 

-
- Postitusi: 1404
- Liitunud: 21 Apr 2005, 15:10
- Asukoht: Pärnumaa
- Tänanud: 2 korda
- Tänatud: 12 korda
Jawa oli ka ju hirmkõva tegija selles vallas omal ajal.Fazer kirjutas:Ai kurat! Hea on näha, et kiirendajad (või nüüd siis äkki hoopis mudamees???) on endiselt teravadNii kui posti läbi ei mõtle, nii säraka saad
Aga üritusest endast - kas Eestis on siis veel piisavalt ESOsid garaazhides vedelemas või antakse seal tavaliste krossikatega minna?
Fazer
18-aastane pereliige: "Äratuse helin on see n..ss, mis sul magada ei lase". 
"Takahashi on küll aeglane, aga see-eest kukub tihti." H. Kender, Viasat Sport Baltic, Malaisia Moto2
PS! Klausen/Kender Viasati tagasi!

"Takahashi on küll aeglane, aga see-eest kukub tihti." H. Kender, Viasat Sport Baltic, Malaisia Moto2
PS! Klausen/Kender Viasati tagasi!
Reganute list on tegelikult hirmkõva! Maailma esikümnestki mitmed mehed kohal!
http://www.trackracing.ee/
http://www.trackracing.ee/
eksid sõber, sellist paska siin sadat lehte küll ei teki. 

Et siis täna on üritus. Kergeks sissejuhatuseks ehk soojenduseks võib lugeda artikleid wikipediast ja ka mujalt.
Põhiline point: on erinevad rajatüübid ja seega erinevad tsiklid. Mootorid on küll valdavalt samalaadsed, 500cc alkoholipõletajad, võimsus kuhugi 70hj kanti, lähem ülevaade tsiklist siin.
Tänase võistluse klass on vist tegelt longtrack, kus siis mootoritel on käimakastid kah küljes ja tsikkel ise on suurem kui söerajal. Kui söerajal on korraga ringil 4 matsi, siis longtrackil võib olla ka kuus või kaheksa. Eestis oleks vist kõige odavam arendada grasstrack'i, märgi aga söötis põllule rada maha ja kuku andma
Söeraja tugevaimad liigad on UKs, Rootsis ja Poolas, ka Austraalias ja Uus-Meremaal. Eestile lähim maailma karikavõistlus toimub 9. septembril Daugavpilsis.
Põhiline point: on erinevad rajatüübid ja seega erinevad tsiklid. Mootorid on küll valdavalt samalaadsed, 500cc alkoholipõletajad, võimsus kuhugi 70hj kanti, lähem ülevaade tsiklist siin.
Tänase võistluse klass on vist tegelt longtrack, kus siis mootoritel on käimakastid kah küljes ja tsikkel ise on suurem kui söerajal. Kui söerajal on korraga ringil 4 matsi, siis longtrackil võib olla ka kuus või kaheksa. Eestis oleks vist kõige odavam arendada grasstrack'i, märgi aga söötis põllule rada maha ja kuku andma

Söeraja tugevaimad liigad on UKs, Rootsis ja Poolas, ka Austraalias ja Uus-Meremaal. Eestile lähim maailma karikavõistlus toimub 9. septembril Daugavpilsis.
-
- Postitusi: 86
- Liitunud: 10 Nov 2004, 10:58
- Asukoht: Tallinn
- Kontakt:
Pean vabandama piltide ning ka videote kehva kvaliteedi ( tehtud telefoniga ) pärast. Samuti tuleb videoid vaadates välja minu kehv kaameramehe oskus ning meie lolli möla on samuti kuidagi palju salvestunud. Samas mingi väikese ettekujutuse/ülevaate ehk annab.
(Videotest niipalju, et neid peaks kindlasti saama vaadata RealPlayeriga)
http://www.speedyshare.com/164807771.html
(Videotest niipalju, et neid peaks kindlasti saama vaadata RealPlayeriga)
http://www.speedyshare.com/164807771.html
hipodroomisõit
Väga muhe üritus!
Äärmiselt vaatemänguline, vahetu ja ülevaatlik spordiala. Pisut kahju et sadas, märg rada võttis väidetavalt 10-15% kiirust alla. Sellegipoolest tugevat ärevust tekitav tunne kui tsikkel mööda "lendab" ca 5m kauguselt ja ca 150km/h kiirusega.
Ühinen Sääse racing`uga ja loodan et Eestimaal sellised rattaid veel ja veel näha/kuulda oleks.

Äärmiselt vaatemänguline, vahetu ja ülevaatlik spordiala. Pisut kahju et sadas, märg rada võttis väidetavalt 10-15% kiirust alla. Sellegipoolest tugevat ärevust tekitav tunne kui tsikkel mööda "lendab" ca 5m kauguselt ja ca 150km/h kiirusega.
Ühinen Sääse racing`uga ja loodan et Eestimaal sellised rattaid veel ja veel näha/kuulda oleks.
Kordaminekuid soovides 
jUHO @ 1200gs, 300exc
MC IronButt Estonia
Reis imedemaale
Harju Ära 2012
MÜÜA rikkaliku lisavarustusega BMW enduro

jUHO @ 1200gs, 300exc
MC IronButt Estonia
Reis imedemaale
Harju Ära 2012
MÜÜA rikkaliku lisavarustusega BMW enduro
Annaks ka mittekohalolnutele väikese ülevaate toimunust.
Esiteks, te tegite vale otsuse, et ei tulnud, ästi vaffa üritus oli.
Korraldus oli tõesti hindele umbes neli-miinus. Ma päris algustseremooniat ei näinud, sellest ei oska midagi arvata, aga esimene start oli küll “tase”. Teadupärast on selliste võistluste stardiks stardivärava üleskerkivad nöörid. Tsiklid rivistusid esimeseks sõiduks, rahvas seisis kikivarvul, anti start…. Stardiväravas kerkis vaid üks pool nööridest, teine jäi alla ja sealpoolsed võistlejad sõitsid nöörid katki. Tehti uus start, otsustati, et stardimärguandeks on hobuste jaoks mõeldud roheline tuli stardivärava ees. Kahjuks aga unustati uut moodi märguandmisest kõikidele võistlejatele teada anda ja nii jäid stardihetkel pooled mehed mokk töllakil vaatama, et mis nüüd juhtus. Otsustati veelkord uus start anda. Kõigepealt nokitseti originaalse värava kallal, et seda liikuma saada (krt, nagu enne võistlust ei oleks taibanud süsteemi üle kontrollida). Saadigi liikuma, aga siiski otsustati, et stardid antakse rohelise tulega. Selle tulega sai siis loodud motomaailma pretsedent: stardihetkeks oli muidu heledalt põlenud rohelise tule kustumine, mitte süttimine, nagu tavaliselt. Ülejäänud võistlus aga üldiselt sujus ladusalt, mingeid olulisi viivitusi ei tekkinud.
Ülejäänud kohtuniketööga võis kõrvaltvaataja seisukohast enam-vähem rahule jääda, kui vaid ära unustada üks eelsõit, kus kogemata lasti võistlejatel sõita üks ring rohkem. No võibolla ei leitud ruudulist lippu kohe üles, võibolla hakkas neile sõidu võistluslikkus väga meeldima… Sellelt üleliigselt ringilt jõudiski mootori jõul lõpuni vaid üks võistleja (hilisem üldvõitja, kui mälu mind ei peta), kuid siiski läks arvesse normaalse distantsi kohad, nii et mõni mees veel sai siiski punkti kirja.
Korraldus üldisemalt oli siiski tiba naljakas. Näiteks turva-värk. Tagumise pöörde väljumise juures oli aiast lihtsalt kümmekond meetrit puudu, ainult sissejalutamise vaev. Võistluse käigus suudeti siiski sinna ette mingi lint tekitada. Samuti oli mingi lindiräbal tõmmatud ette boksiteele, aga seda ei valvanud keegi ja seega sai iga huviline piiluda ka köögipoolele. Aga sellest hiljem, jäime pidama korraldajate juurde.
Kui korraldada üritus esmaspäeval algusega kl 17.30 ja mis kestab 21ni, siis ütleb iga terve mõistusega inimene, et paljud pealtvaatajad tulevad otse töölt, kõhud lähevad tühjaks ja nad pistaksid midagi põske. Tore on. Ainus söödav asi, mida hipodroomil pakuti, oli grillvorst: kaks vorsti pluss salat 55 eeku. My ass, enne kannatan nälga. Vähemasti oldi mõningal määral hoolitsetud vaimse toidu eest, mikrohmooni ees jagas pidevalt kommentaare Olaf Suuder. Oli heameel tõdeda, et tüüp oli võtnud vaevaks eelnevalt tausta uurida ja teha natuke tööd, nii et üldiselt oli tema juttu isegi hea kuulata. Väikesi viperusi ja möödapanekuid tuleb sellise ürituse kommenteerimise juures ikka ette, mis sellest. Vähemalt ei lõiganud väga teravalt kõrva üldine motoalane rumalus, vaid üks hea kild jäi meelde, Suuder nimetas singlit korduvalt monomootoriks
Millest ehk nappis pealtvaatajate jaoks, oli korralik tribüün, oleks tahtnud segamatult näha kogu ringi ilma mingite takistusteta. Kahjuks aga on hipodroom loodud hobuste suuruse järgi ning osa siseservast on palistatud hekiga, mille tagant kohati võis vaid aimata, mis juhtus kõige põnevamas, stardijärgses pöördes. Hobune paistaks heki tagant välja, aga kurvis slaidiv tsiklist kohe üldse mitte. Samas oli just sinna raja otsa kogunenud kõige suurem hulk pealtvaatajaid, nii et ma isiklikult ei viitsinud hakata ka trügima massi sees, et veel paremini näha.
Üldiselt oli aga vaatamine meeleolukas, seda sai teha otse rajaservas. Olles kurvis, kaasnes tsiklite möödasõiduga ka vahva kiviklibu rahe tsikli möödudes. Kuna olin nagunii tsikliga tulnud, siis ühel hetkel hammustasin läbi, et mis ma siis kiivrit näpus hoian ja jopehõlmaga nägu kiva eest kaitsen, sikutasin kiivri pähe ja vaatasin turvaliselt edasi. Seoses nende lendavate kividega võis võistluse üldmuljeks kujuneda suhteliselt kolm-miinus mõningate pealtvaatajate jaoks, kes pidasid end nii tähtsaks, et parkisid oma autod otse tagumise kurvi serva, meeter-kaks rajast. Vahvad kivikesed lendasid rõõmsasti nii vastu Dodge Rami kui tuttuut MB SL350-t. Ei olnud juures, kui nende omanikud naasid, aga karta võis, et ega nad väga enda auto väljanägemise üle ei rõõmustanud.
Hipodroomi- ja ka söeraja võistluse eripära võrreldes paljude teistega on tegevuse kiirus ja vahelduvus. Üks sats võistlejaid (neli kuni kuus korraga) sõidavad oma kolm ringi ära, siis tulevad kohe järgmised jne. Kuna üldiselt pannakse lõplik järjestus paika esimeses-teises kurvis, siis ei olegi mõttekam pikemalt tiirutada. Natuke vähendas vaadatavust ka see, et ei olnud olemas kavalehte, kus kirjas, mis numbri all kes on, nii oli jälgimine natuke segasem, kui Suuderi tutvustusest jäid nimi ja number meelde, siis oli hea. Aga ka muidu oli vahva vaadata, kuidas tüübid ajavad ~150km/h sirgel välja, lasevad kergelt gaasi järele ja udjavad nii pöördesse. Tsiklid tundusid enda olemuselt olema hästi lihtsad, nii elementaarsed kui annab olla, kohati meenutasid 30ndate võidusõidukaid. Mis on tegelikult isegi hea, kui kõigil on enam-vähem võrdne lihtne tehnika, siis pääsevad esile sõitja tugevused.
Nüüd siis boksi, kuhu juurdepääsu takistas vaid üksik lontis kileribake. Esimene asi, kui tsikkel boks jõudis, oli jahutamine. Ja jahutati just sidurit, selleks tarvitati kas elektri või bensu poolt ringi aetavat väikest ventikat. Ka enne stardirivisse võtmist säästsid võistlejad sidurit, hoides tsiklit tugevalt paremal küljel, toetatuna parema jalatoe ja esiratta peale, tagaratas oli õhus vabalt ringi käimas. Kahe sõidu vahel vahetati veohammakaid, ka väntvõlli ja sidurit ühendavaid kette või hammasrihmu, pandi alla uued rehvid. Tundus, et põhikulu ongi rehvid ja ketid-hammakad. Kuid ma ei suutnud tuvastada vahetamise täpset põhjust, silma järgi vaadates olid nii ühed kui teised päris värsked. Kas siis mängiti ülekandearvude ja mustritüüpidega, asjatundjamad võiksid teavet jagada. Ei näinud kordagi, et keegi oleks näppinud mootorit või vedrustust. Ahjaa, üks eesti tiimidest küll mudis midagi karpa kallal.
Tänasest Postimehest võib lugeda, et “Hipodroomitsiklile kohandatud tippmootor maksab ligi 150 000 krooni. Jõuallikate tööiga on umbes 15 minutit.” See pani mind kukalt sügama. Seekord sõideti kolm eelsõitu pluss finaalid, iga kord kolm ringi, iga ringi peale umbes minut. Lisame juurde veel treeningud, rajale ja rajalt sõidu ja olekski nagu mootori ressurss täis ja viskad üle õla minema? Samas oli boksides küll näha, et mõne mehe tsiklil on suht vanamoodsa väljanägemisega mootor. Ja vähemalt Meerikamaal ei ole hinnad nii kirved. Või tuleb nende toorikutega veel megatööd teha ja pärast iga võistlust mootorile kapremont, oskab keegi ehk kommentaarida?
Igatahes oli vahva üritus ja tänud eestvedajatele, kes viitsisid sellise asja ette võtta. Loodetavasti tärkavad nüüd mõne mehepoja peas mõtted ja varsti saame jälle rääkida eesti söeraja- või hipodroomisõidust.
Järgmine oluline motosündmus, kuhu me kõik läheme, on siis traiel
Esiteks, te tegite vale otsuse, et ei tulnud, ästi vaffa üritus oli.
Korraldus oli tõesti hindele umbes neli-miinus. Ma päris algustseremooniat ei näinud, sellest ei oska midagi arvata, aga esimene start oli küll “tase”. Teadupärast on selliste võistluste stardiks stardivärava üleskerkivad nöörid. Tsiklid rivistusid esimeseks sõiduks, rahvas seisis kikivarvul, anti start…. Stardiväravas kerkis vaid üks pool nööridest, teine jäi alla ja sealpoolsed võistlejad sõitsid nöörid katki. Tehti uus start, otsustati, et stardimärguandeks on hobuste jaoks mõeldud roheline tuli stardivärava ees. Kahjuks aga unustati uut moodi märguandmisest kõikidele võistlejatele teada anda ja nii jäid stardihetkel pooled mehed mokk töllakil vaatama, et mis nüüd juhtus. Otsustati veelkord uus start anda. Kõigepealt nokitseti originaalse värava kallal, et seda liikuma saada (krt, nagu enne võistlust ei oleks taibanud süsteemi üle kontrollida). Saadigi liikuma, aga siiski otsustati, et stardid antakse rohelise tulega. Selle tulega sai siis loodud motomaailma pretsedent: stardihetkeks oli muidu heledalt põlenud rohelise tule kustumine, mitte süttimine, nagu tavaliselt. Ülejäänud võistlus aga üldiselt sujus ladusalt, mingeid olulisi viivitusi ei tekkinud.
Ülejäänud kohtuniketööga võis kõrvaltvaataja seisukohast enam-vähem rahule jääda, kui vaid ära unustada üks eelsõit, kus kogemata lasti võistlejatel sõita üks ring rohkem. No võibolla ei leitud ruudulist lippu kohe üles, võibolla hakkas neile sõidu võistluslikkus väga meeldima… Sellelt üleliigselt ringilt jõudiski mootori jõul lõpuni vaid üks võistleja (hilisem üldvõitja, kui mälu mind ei peta), kuid siiski läks arvesse normaalse distantsi kohad, nii et mõni mees veel sai siiski punkti kirja.
Korraldus üldisemalt oli siiski tiba naljakas. Näiteks turva-värk. Tagumise pöörde väljumise juures oli aiast lihtsalt kümmekond meetrit puudu, ainult sissejalutamise vaev. Võistluse käigus suudeti siiski sinna ette mingi lint tekitada. Samuti oli mingi lindiräbal tõmmatud ette boksiteele, aga seda ei valvanud keegi ja seega sai iga huviline piiluda ka köögipoolele. Aga sellest hiljem, jäime pidama korraldajate juurde.
Kui korraldada üritus esmaspäeval algusega kl 17.30 ja mis kestab 21ni, siis ütleb iga terve mõistusega inimene, et paljud pealtvaatajad tulevad otse töölt, kõhud lähevad tühjaks ja nad pistaksid midagi põske. Tore on. Ainus söödav asi, mida hipodroomil pakuti, oli grillvorst: kaks vorsti pluss salat 55 eeku. My ass, enne kannatan nälga. Vähemasti oldi mõningal määral hoolitsetud vaimse toidu eest, mikrohmooni ees jagas pidevalt kommentaare Olaf Suuder. Oli heameel tõdeda, et tüüp oli võtnud vaevaks eelnevalt tausta uurida ja teha natuke tööd, nii et üldiselt oli tema juttu isegi hea kuulata. Väikesi viperusi ja möödapanekuid tuleb sellise ürituse kommenteerimise juures ikka ette, mis sellest. Vähemalt ei lõiganud väga teravalt kõrva üldine motoalane rumalus, vaid üks hea kild jäi meelde, Suuder nimetas singlit korduvalt monomootoriks

Millest ehk nappis pealtvaatajate jaoks, oli korralik tribüün, oleks tahtnud segamatult näha kogu ringi ilma mingite takistusteta. Kahjuks aga on hipodroom loodud hobuste suuruse järgi ning osa siseservast on palistatud hekiga, mille tagant kohati võis vaid aimata, mis juhtus kõige põnevamas, stardijärgses pöördes. Hobune paistaks heki tagant välja, aga kurvis slaidiv tsiklist kohe üldse mitte. Samas oli just sinna raja otsa kogunenud kõige suurem hulk pealtvaatajaid, nii et ma isiklikult ei viitsinud hakata ka trügima massi sees, et veel paremini näha.
Üldiselt oli aga vaatamine meeleolukas, seda sai teha otse rajaservas. Olles kurvis, kaasnes tsiklite möödasõiduga ka vahva kiviklibu rahe tsikli möödudes. Kuna olin nagunii tsikliga tulnud, siis ühel hetkel hammustasin läbi, et mis ma siis kiivrit näpus hoian ja jopehõlmaga nägu kiva eest kaitsen, sikutasin kiivri pähe ja vaatasin turvaliselt edasi. Seoses nende lendavate kividega võis võistluse üldmuljeks kujuneda suhteliselt kolm-miinus mõningate pealtvaatajate jaoks, kes pidasid end nii tähtsaks, et parkisid oma autod otse tagumise kurvi serva, meeter-kaks rajast. Vahvad kivikesed lendasid rõõmsasti nii vastu Dodge Rami kui tuttuut MB SL350-t. Ei olnud juures, kui nende omanikud naasid, aga karta võis, et ega nad väga enda auto väljanägemise üle ei rõõmustanud.
Hipodroomi- ja ka söeraja võistluse eripära võrreldes paljude teistega on tegevuse kiirus ja vahelduvus. Üks sats võistlejaid (neli kuni kuus korraga) sõidavad oma kolm ringi ära, siis tulevad kohe järgmised jne. Kuna üldiselt pannakse lõplik järjestus paika esimeses-teises kurvis, siis ei olegi mõttekam pikemalt tiirutada. Natuke vähendas vaadatavust ka see, et ei olnud olemas kavalehte, kus kirjas, mis numbri all kes on, nii oli jälgimine natuke segasem, kui Suuderi tutvustusest jäid nimi ja number meelde, siis oli hea. Aga ka muidu oli vahva vaadata, kuidas tüübid ajavad ~150km/h sirgel välja, lasevad kergelt gaasi järele ja udjavad nii pöördesse. Tsiklid tundusid enda olemuselt olema hästi lihtsad, nii elementaarsed kui annab olla, kohati meenutasid 30ndate võidusõidukaid. Mis on tegelikult isegi hea, kui kõigil on enam-vähem võrdne lihtne tehnika, siis pääsevad esile sõitja tugevused.
Nüüd siis boksi, kuhu juurdepääsu takistas vaid üksik lontis kileribake. Esimene asi, kui tsikkel boks jõudis, oli jahutamine. Ja jahutati just sidurit, selleks tarvitati kas elektri või bensu poolt ringi aetavat väikest ventikat. Ka enne stardirivisse võtmist säästsid võistlejad sidurit, hoides tsiklit tugevalt paremal küljel, toetatuna parema jalatoe ja esiratta peale, tagaratas oli õhus vabalt ringi käimas. Kahe sõidu vahel vahetati veohammakaid, ka väntvõlli ja sidurit ühendavaid kette või hammasrihmu, pandi alla uued rehvid. Tundus, et põhikulu ongi rehvid ja ketid-hammakad. Kuid ma ei suutnud tuvastada vahetamise täpset põhjust, silma järgi vaadates olid nii ühed kui teised päris värsked. Kas siis mängiti ülekandearvude ja mustritüüpidega, asjatundjamad võiksid teavet jagada. Ei näinud kordagi, et keegi oleks näppinud mootorit või vedrustust. Ahjaa, üks eesti tiimidest küll mudis midagi karpa kallal.
Tänasest Postimehest võib lugeda, et “Hipodroomitsiklile kohandatud tippmootor maksab ligi 150 000 krooni. Jõuallikate tööiga on umbes 15 minutit.” See pani mind kukalt sügama. Seekord sõideti kolm eelsõitu pluss finaalid, iga kord kolm ringi, iga ringi peale umbes minut. Lisame juurde veel treeningud, rajale ja rajalt sõidu ja olekski nagu mootori ressurss täis ja viskad üle õla minema? Samas oli boksides küll näha, et mõne mehe tsiklil on suht vanamoodsa väljanägemisega mootor. Ja vähemalt Meerikamaal ei ole hinnad nii kirved. Või tuleb nende toorikutega veel megatööd teha ja pärast iga võistlust mootorile kapremont, oskab keegi ehk kommentaarida?
Igatahes oli vahva üritus ja tänud eestvedajatele, kes viitsisid sellise asja ette võtta. Loodetavasti tärkavad nüüd mõne mehepoja peas mõtted ja varsti saame jälle rääkida eesti söeraja- või hipodroomisõidust.
Järgmine oluline motosündmus, kuhu me kõik läheme, on siis traiel
Liitu vestlusega
Vestluses osalemiseks pead sa olema motokommuuni liige
Avan konto
Pole veel liige? Pole probleemi, registreeru ja liitu.
Liikmena saad sa ise postitada ja vastata teisetel või tellida endale teavitusi vestluse edenemise kohta.
Kõik siin on tasuta ja võtab vaid minuti. Kohtusi sellega ei kaasne.