Raskele endurole rehviotsing

[vincent]

Miks Saksast?

http://ssl.delti.com/cgi-bin/rshop.pl?d ... =161&m_s=1

See on ju seesama Saksa koht, millest juttu oli.

See on Saksa- http://ssl.delti.com/cgi-bin/rshop.pl?d ... =100&m_s=1

See on Eesti- http://ssl.delti.com/cgi-bin/rshop.pl?d ... =161&m_s=1

edu

No tegu on lihtsalt eestikeelse versiooniga, reaalselt tuleb rehv Saksamaalt .See ei haaku loomulikult ka algse teemaga.

[yeekim]

Eks ta ole jah!
Samas saksmanni lehelt saatmiskulusid Eestisse ei näita vaid juhatab kohe "Eesti" lehele.

Aga teemasse- millegipärast erilist maastikukindlust uuest ContiTrailAttack'ist ei oota. Natuke liiva, savi, muda, või mulda, sooned umbes ja ongi tavaline slick.
Aga ega ennem ei usu, kui ise sellistega sõitnud pole.
K 60- metsavahel ja liival ikka väga "libedad" rehvid.

edu

[jup]

www.reifendirekt.co.ee
Saatmiskulud on hinna sees ja tuuakse koju kätte. Ise tellisin seal rehvid nii tsiklile kui ka autole. Umbes nädalaga olid rehvid kohal.

[Alex]

Teema algatajana kobiseks ka vahepeal:väga head infot on siit arutelust välja tulnud ja mitte ainult mu raske Freewindi vaid ka ülikoguka V-Stromi (selle järgmised sussid on ilmselt Anakeed...)jaoks.Kuna algatatud sai teema siiski kergema, nn.teise ratta jaoks mille läbisõit ilmselt aastas ei ületa 2-3 tuhandet, küll aga oluliselt vaheldusrikkamates tingimustes, siis 3-4 aastat peaks kõik nimetatud rehvid vastu pidama.Seega muutub määravamaks pinnas(ka vihmaga)Mitasesega tundub lihtne olema-vihmaga libe.K60 kohta on arvamusi nii ja naa.(mõlemad jooksud ka suht odavad 1550 ja 2150)TKC80 (40%road-60%off)jutu kohaselt peaks õite hea olema(ka kõige kallim-3000).Karoo(20%road+80%off) ja Sahara3(50%-50%) kohta peab vist väljamaalt infot otsima(kuigi endal tiba teise mustriga on vihmas sõidust super kogemused...hind ka neil vastavalt 2430 ja 2690).Tundub, et minu valik kaldub Sahara 3 poole või kui hea hinna leian, siis TKC80.Tunduvad enam-vähem võrdsed olema...minu jaoks.Tänud arutelu ja nõuannete eest!

Alex

[hatman]

sahara3 on minu jaoks hea maantee- ja kruusarehv, kuid mitte väljapoole teid.
pole mõtet minna põllule või libedale&mudasele metsavahele kirvega kurge püüdma.
seda rehvi ise ei osataks enam (olid juba all), hinna-kvaliteedi suhe pole minu jaoks paigas.

[tsiklonaut]

Alati kui juttu rehvi kilometraazhist, tasuks ära märkida, mis tüüpi rehviga on tegu, kas tube-type of tubeless. Tubeless'il pole hõõrdumist sise- ja väliskummi vahel. Teisisõnu - ta töötab madalama temperatuuri juures ja seega kestab tavaliselt circa 2X rohkem kui sama rehvi tube-type versioon. Samuti tubeless oma mitmekihilise paksu seinaga on oluliselt kindlam igasugu aukude suhtes, ja kui auk tekibki, siis üldjuhul ei lähe erinevalt tube-type'st kiiresti tühjaks, vaid vaikselt (turvalisem).

Jõudu rehviotsinguil!

[creativ]

Alati kui juttu rehvi kilometraazhist, tasuks ära märkida, mis tüüpi rehviga on tegu, kas tube-type of tubeless. Tubeless'il pole hõõrdumist sise- ja väliskummi vahel. Teisisõnu - ta töötab madalama temperatuuri juures ja seega kestab tavaliselt circa 2X rohkem kui sama rehvi tube-type versioon. Samuti tubeless oma mitmekihilise paksu seinaga on oluliselt kindlam igasugu aukude suhtes, ja kui auk tekibki, siis üldjuhul ei lähe erinevalt tube-type'st kiiresti tühjaks, vaid vaikselt (turvalisem).

Jõudu rehviotsinguil!

päris tõsine faktor! ei oleks arvanudki et nii suur vahe võib olla. kahjuks ei saa ise seda eelist kasutada. on ju nii et kodarveljele tubelessi alla ei pane. välja arvatud BMW teatud mudelid. Aprilia Capo Nord vist ka

[kraut]

kodarveljele tubelessi alla ei pane. välja arvatud BMW teatud mudelid. Aprilia Capo Nord vist ka

http://www.bikez.com/pictures/large.php ... &no_cj_c=1
Neid tubeless+kodarad lahendusi on mitmeid. Pildiloleval rattal on pööratud kodarad, st kodara kõver ots käib läbi pöia sisekülje randi, ja keermestatud otsad koos pingutusniplitega läbi rummu.
Enda samasugusel rattal kasutan ma sellegipoolest lohviga rehve.

[creativ]

kodarveljele tubelessi alla ei pane. välja arvatud BMW teatud mudelid. Aprilia Capo Nord vist ka

Enda samasugusel rattal kasutan ma sellegipoolest lohviga rehve.

miks siis? et kui rehvi veljeni/pöiani läbi lööb, sellepärast? tubeless võib minna paugust tühjaks....
On kellelgi sellist asja juhtunud? Ise olen ikka päris palju pauke saanud esijooksu. Metall on kohati kõver. Siiski mitte niipalju et jooks viskama hakkaks. Ei kujutagi ette mis alupöiaga oleks juhtunud!? See plekkpöid on ikka sigasitke!

[Primo]

päris tõsine faktor! ei oleks arvanudki et nii suur vahe võib olla. kahjuks ei saa ise seda eelist kasutada. on ju nii et kodarveljele tubelessi alla ei pane. välja arvatud BMW teatud mudelid. Aprilia Capo Nord vist ka

Eem, suurel KTM'il on ju ka tubeless kodarveljed.Või ei ole vä?

[creativ]

päris tõsine faktor! ei oleks arvanudki et nii suur vahe võib olla. kahjuks ei saa ise seda eelist kasutada. on ju nii et kodarveljele tubelessi alla ei pane. välja arvatud BMW teatud mudelid. Aprilia Capo Nord vist ka

Eem, suurel KTM'il on ju ka tubeless kodarveljed.Või ei ole vä?

ei ei ole tubeless. vähemalt 2003 aastakäigul. pole osanud vaadata kas uuematel on.

[kraut]

miks siis? et kui rehvi veljeni/pöiani läbi lööb, sellepärast? tubeless võib minna paugust tühjaks....

Esiteks sellepärast, et seal olid lohviga rehvid, kui ma ratta ostsin
Teiseks sellepärast, et velje sisepind on oksüdeerunud (tegu on 23 a vana aluveljega) ja tõenäoliselt ei pea nad enam õhku sees.

[Rebaseonu]

Tubeless'il pole hõõrdumist sise- ja väliskummi vahel. Teisisõnu - ta töötab madalama temperatuuri juures ja seega kestab tavaliselt circa 2X rohkem kui sama rehvi tube-type versioon. Samuti tubeless oma mitmekihilise paksu seinaga on oluliselt kindlam igasugu aukude suhtes, ja kui auk tekibki, siis üldjuhul ei lähe erinevalt tube-type'st kiiresti tühjaks, vaid vaikselt (turvalisem).

Et tahaks uskuda, et see vahe 2 korda on. Mingi aeg võib ta kauem pidada aga siin jõuame tüüpilise tubeless vs tube argumentideni, mis arvatavasti nõuavad omaette teemat.

Et sa liiga entusiastlik tubelessi suhtes poleks, panen siia ühe pildi väga heast mitmekihilisest ja-vaata-kui-paksu-seinaga off-road tubelessist, mis mul hullu pauguga lõhki läks.

[dubweiser]

Tubeless'il pole hõõrdumist sise- ja väliskummi vahel. Teisisõnu - ta töötab madalama temperatuuri juures ja seega kestab tavaliselt circa 2X rohkem kui sama rehvi tube-type versioon. Samuti tubeless oma mitmekihilise paksu seinaga on oluliselt kindlam igasugu aukude suhtes, ja kui auk tekibki, siis üldjuhul ei lähe erinevalt tube-type'st kiiresti tühjaks, vaid vaikselt (turvalisem).

Et tahaks uskuda, et see vahe 2 korda on. Mingi aeg võib ta kauem pidada aga siin jõuame tüüpilise tubeless vs tube argumentideni, mis arvatavasti nõuavad omaette teemat.

Et sa liiga entusiastlik tubelessi suhtes poleks, panen siia ühe pildi väga heast mitmekihilisest ja-vaata-kui-paksu-seinaga off-road tubelessist, mis mul hullu pauguga lõhki läks.

millest sa siin üle lajatasid? see tundub juba suhtkoht karm nn "lõikehaav" olevat.. mingi terav kivi?

[Rebaseonu]

millest sa siin üle lajatasid? see tundub juba suhtkoht karm nn "lõikehaav" olevat.. mingi terav kivi?

Jah, see oligi murdunud lehtvedru tükk, väga terava äärega.

[Kaukaaslane]

tänuväärne teema siin püsti. et omal ka rehviotsingud käsil siis, kerkis see küsmus, et kui oluline on rehvide nö paarikaupa ostmine? kas esimene-tagumine peavad tingimata ühte marki ja tüüpi olema?

edit: ja veel üks rumal küsimus - peamine arutelu käib siin praegu 3-e firma toodangu üle - Mitas, Heidenau ja Metzeler. kuhu jäävad Dunlop, Pirelli, Bridgestone jt tuntud brändid?

[uljasvaluvelg]

tänuväärne teema siin püsti. et omal ka rehviotsingud käsil siis, kerkis see küsmus, et kui oluline on rehvide nö paarikaupa ostmine? kas esimene-tagumine peavad tingimata ühte marki ja tüüpi olema?

Raskel endurol küll mitte. See ongi pigem kompromissi otsimine esimese ja tagumise otsa pidamise puhul.
Paned ette kärna, taha sliki ja saadki 10 km.h kruusal driftida.

[randel]

Tubeless'il pole hõõrdumist sise- ja väliskummi vahel. Teisisõnu - ta töötab madalama temperatuuri juures ja seega kestab tavaliselt circa 2X rohkem kui sama rehvi tube-type versioon. Samuti tubeless oma mitmekihilise paksu seinaga on oluliselt kindlam igasugu aukude suhtes, ja kui auk tekibki, siis üldjuhul ei lähe erinevalt tube-type'st kiiresti tühjaks, vaid vaikselt (turvalisem).

Et tahaks uskuda, et see vahe 2 korda on. Mingi aeg võib ta kauem pidada aga siin jõuame tüüpilise tubeless vs tube argumentideni, mis arvatavasti nõuavad omaette teemat.

Et sa liiga entusiastlik tubelessi suhtes poleks, panen siia ühe pildi väga heast mitmekihilisest ja-vaata-kui-paksu-seinaga off-road tubelessist, mis mul hullu pauguga lõhki läks.

Oma kogemus Heidenau K60 lohviga ja ilma selline - Minu Triumphi all kestis tagumine mõõdus 140/80-17 koos lohviga ca 12000km, enne kui müüsin ratta maha ja paar mm oli veel mustrit järgi. Sõber sõitis sama mõõduga rehviga aga lohvita 1200GSiga umbes-täpselt sama palju enne kui rehv sile oli. Sellest 7500km liikusime koos Ida-Euroopa matkal. Mõlemad rattad 100hj ja umbes samas kaalus. Ei ole mingit läbisõidu vahet siit näha.
Küll on suur erinevus erineva laiusega Heidenau rehvide vahel. Sama nimega 130 lai rehv on hoopis teistsugune - muster madalam ja klotsid ka peenemad-väiksemad. KLE500 all olnud 130 lai K60 oli sellesama 7500km reisi järel peaaegu sile.
Mis veel - TKC rehvide külgseina pehmuse üle on üsna palju kurdetud, võrreldes rohkem offroad-rehvidega on nende lõhkumine kivide jms otsas palju tõenäolisem. Omal sarnane kogemus Metzeler Karoo T-ga, samasugune suht pehme külgsein.
Praegu kasutan taga Dunlop 908RR (18"), päris jäik ja kannatab ka maanteel madala rõhuga liikuda, ilma et ratas veidralt käituma hakkaks või löökauke kardaks.

[creativ]

Praegu kasutan taga Dunlop 908RR (18"), päris jäik ja kannatab ka maanteel madala rõhuga liikuda, ilma et ratas veidralt käituma hakkaks või löökauke kardaks.

päris omapärase mustriga rehv. polegi näinud sellist. suht konkreetne kärn. mis laiusega? ja kuidas kruusal, poris toimib?

[randel]

Mõõt just see mis KTMile vaja - 140/80-18.
Toimib pehmemates oludes päris kenasti ja on vist ainus kärn, mis selle juures ka asfaldil kestab. Mul 3000km tagarehv sõitnud ja mustrist on umbes pool alles (uus 13mm, praegu 6mm). Võrdluses sellesama paljumainitud Heidenauga oli vahe pidamises ikka väga märgatav.
ADVrideri rahvas kiidab üldjuhul taevani seda. Vihm ja asfalt - tasub olla veel ettevaatlikum kui Heidenauga, aga midagi väga hullu ka pole.
Eestis olen mina selle rehvi saanud (ja väga mõistliku hinnaga) MXMotost.

[Rebaseonu]

Selline asi nagu Michelin T63 on ka kohati üsna kiidetud. See muidugi pole ka peamiselt asfaldil sõitmiseks.

Ise katsetan sel suvel Pirelli MT21'e, peaks olema hea just kruusakal ja kergema pinnasega.

[tsiklonaut]

ei ei ole tubeless. vähemalt 2003 aastakäigul. pole osanud vaadata kas uuematel on.

Otsi netis ringi - suht palju on 950/990 matkamehi, kellel siiber pidevast aukude lappimisest (kisu rattad alt ära, rehvid maha - lapi lohvi, siis vastupidi järjekorras jälle kokku) ja on ise oma n.ö. tubless veljed valmis teinud lihtsate meetoditega. Üks näide siin:

http://www.wilddog.za.net/forum/index.p ... 9#msg18079

Ise samuti arvan, et suurte raskete endurode puhul on tubless üldjuhul õigustatum (v.a. erandina võibolla tõesti ekstreem-versioonid HP2 või 950SE mammut-enduurodest, millega tõesti võib tõsisemat tehnilist sõitu teha väga madalate rehvirõhkude juures ja kui sangas on mees kes ka vastavalt sõita oskab, on ilmselt tube-type õigustatum).

Tubelessi häda on see, et kui väga madalatel rõhkudel tehnilist offroadi sõita tahad, siis riskid veljelt mahatulekuga. Samuti kui oled velje äärele tõsisemalt liiga teinud (sälk vms), siis ei pea enam õhku (tubless veljele saab muidugi teekonna jätkamiseks alati panna siselohvi).

rebaseonu

Tubeless'il pole hõõrdumist sise- ja väliskummi vahel. Teisisõnu - ta töötab madalama temperatuuri juures ja seega kestab tavaliselt circa 2X rohkem kui sama rehvi tube-type versioon. Samuti tubeless oma mitmekihilise paksu seinaga on oluliselt kindlam igasugu aukude suhtes, ja kui auk tekibki, siis üldjuhul ei lähe erinevalt tube-type'st kiiresti tühjaks, vaid vaikselt (turvalisem).

Et tahaks uskuda, et see vahe 2 korda on.

K60 puhul on, kui isegi mitte üle 2 korra. Teel olen kohanud vanu airhead BMW-ga matkamehi, kellel all siselohviga versioonid K60-st ja keegi pole neist kätte saanud väga üle 10Kkm ei esimesest ega tagumisest. Siin mainitud ka üks KLE 500 näide, kellel umbes sama tulemus. Samas tubless K60 on mul ratta all kestnud keskeltläbi 25-30Kkm esirehv (seda ma sõidustiiliga väga muuta ei saa), tagarehv keskmiselt 12-15Kkm kandis (seda saab kardinaalselt muuta, väga rahuliku sõidustiiliga saab tagumisest ka üle 20Kkm kätte) - seda siis ligi 450kg kaaluva rattaga (kaks inimest ja täislast) - circa 30% kruusa, 70% asfaldit, mõni protsent tehnilisemat offroadi-ronimist. Muidugi kulutan nad ka suht viimaseni läbi. Rõhkusid matkal olles kruusalt asfaldile minnes üldiselt ei muuda - 2,5AT ees ja 2,8-2.9AT taga, ilmselt ka see on üks pika kestvuse valem.

Huvitav on ka see, et ma pole üle 100Kkm, mis ma Heidenau K60-tega kahe R1100GSiga kokku sõitnud olen (keskeltläbi 50/50 kruus/asfalt), mitte ühtegi auku saanud (tõsi, korra kulus rehv tekstiilini läbi, aga see oli ka üle normi). Samas teiste rehvidega olen samades tingimustes sõites auke üles korjanud küll. Võib-olla on Heidenaudega mul lihtsalt vedanud.

[creativ]

Võib-olla on Heidenaudega mul lihtsalt vedanud.

peaks sinu käest sõidutunde võtma kuidas nii pikalt ühe rehvikomplektiga läbi sõita! pagana korralik sääst tuleks aastatega kokku!

[Rebaseonu]

K60 puhul on, kui isegi mitte üle 2 korra.

Äkki on siin tegu sellega, et TT ja TL on tehtud erinevas tehases/erineval maal ja kasutatud on erinevat kummisegu?

[Raigo]

Kas TL rehvi kasutamine TT veljel on kuritegu? Või ei oma mingit erinevust praktikas ?

[jUHO]

tere,

ka mina olen nüüd üle aasta K60-sse kiindunud. kestab ja peab! tõsi, märjal asfaldil pole keeruline slaidima saada tagumine kestis 14k ja pennid peale, ning mingi 1-2 mm oli veel jääki. ja seda minul !!!! noh - ütleme nii, et tagasi hoidmine ei ole üks minu voorusi

kuna õiget (tehnilises passis märgitud) mõõtu K60 rehvi saada ei olnud, siis läks loosi pisut kitsam 100 ette ja 140 taha. kõik tundus kena...
kuni sel laupäeval ka mind kadriorus viisakalt teeäärele paluti...
kodanik kordnik oli kuri ja ähvardas kordusülevaatusega, sest rehvid ei vasta nõutule mitte!!! tal oligi tõsi... ja mul ongi kusi, sest edasised sammud on suht komplitseeritud. soov oli jätkata K60 rada, aga seadusesilmaga teeserval asja naljaks keerata ei pruugi alati õnnestuda.

ah et miks ma siin sellest kirjutan? loomulikult mitte seleks, et kuskil nutta ja halada, vaid et üks piirav kriteeium asja arutellu lisada.

ahjaa, kui kedagi urin häirib, siis K60 pole hea valik, sest ca 55 km/h hakakab see urisema. nagu mikser või häälest läinud orel
vot sedamoodi siis.

[Piipz]

oot mis suhtes ei vastanud nõuetele, et valed mõõdud olid peal? või misasja

[yeekim]

Sama siin

[Alex]

Tänud kõikidele!Rehvid tellitud ja valik tehtud: Continental TKC80(kaks rehvi 2926 krooni).
Ehk tuleb arutelu kellegile veel edaspidi kasuks.

terv
Alex

[Raigo]

Jätkuvalt ootan teiepoolseid kommentaare teemadel, Tubeless rehvi kasutamine kodarveljel koos siselohviga.