Palju on Teil halbu kogemusi sõpradega kes sõita tahavad.

[Tsikkelröövel]

Kunagi andsin suure nurumise peale ühele sõbra sõbrale oma vana väikeste ratastega Jawat. Ise sõitsime autoga. Algul sõitis ta meie järel ja kõik oli kena. Nagu suuremale teele saime, nii vend meist mööda süstis, meie ette keerates pidi hakatuseks meil nurga maha keerama. Siis kaldus, punn põhjas, vasakkurvis paremale teepeenrale ja läbis selle kurvi peenral, külglibisemisega nii, et suutis seal lebanud telliskivi kahe ratta vahelt läbi lasta ilma seda puutumata. Ja kadus silmist. Krt, küll ajas vihale, lõhub tsikli ja pärast vastuta selle lolli elu eest. Kusjuures ma siiani ei tea, kas ta tegelikult sõita oskas või mitte. See julm slaid (ise ei suuda siiani midagi ligilähedastki) ütleks, et ju oskab. Aga tegu iseenesest...???

Tagasi tahtis ka sõita, aga ma ei lubanud. Tuli siis pära peale. Parklast välja keerates kukkus undama, et maas on liiv, järgmises kurvis sama vile. Selgus, et vend oli kunagi tagaistmelt ära kadunud ja kartis taga sõita. Ma pole eriti kättemaksuhimuline indiviid, aga pean tunnistama, et mulle pakkus teatud rahuldust sõita veidi kiiremini, kui ma seda muidu teinud oleks.

Pärast seda pole oma masinaid andnud kellelegi, peale oma isa (kelle oma Jawa algselt oli) ja kasutaja Isakese, kes minu õnneks mulle mu praeguse masina vägisi ära tõi ja minu aastatepikkuse piinarikka kiibitsemise hoobilt lõpetas.