Rumalad küsimused

[T.K.]

Pakun ka oma teooria välja, mida rohkem silindreid, seda ühtlasem on mootori töö. Ning kui kaasa arvata pöörlev mass, siis r4 mootorivalemil on küll jubinaid rohkem (koguarv)V2-st , kuid see-eest ühtlasem käik, mis tagabki lõppude lõpuks efektiivsuse.

Kuidas oleks sama kubatuuri juures R4 ja V4 võrdlus? Ning siis juba ka näiteks ühe- ja kahepütiste ("R1" ja R2), 125-kuubiste masinate korral.
Minul on jäänud vahetu kogemuse põhjal tunne, et ühepütine on ökonoomsem... Sama aastakäik, mõlemad karpadega 4-taktilised jaapanlannad.
Keegi tõesti pädev võiks asja selgitada, Wiki ja paari muu allika kohaselt mina näiteks midagi üheseltmõistetavat teada ei saanud.

[Whitebalance]

Teoorija:

V2 mootoril peaks olema kolvi käik pikem. Põlemiskamber on suurem, ning sinna mahub rohkem kütet sisse. Seevastu bike r4 mootoril on kolvi käik ikka väga lühike, vaata mõnda naked bike mootoriga tsiklit hornet, bandit, Z1000 jne, külepealt on näha kui palju kolb käia saab. V2 mootor hakkab nurruma juba madalamatel pööretel, ning seeläbi saavutab ta maksimaalse võimsuse ka madalamal --> võimsus = küte. Küte = madalam minek(v2) --> edasi võiks nii öelda, et küttekulu on suhteline mõiste ja 250 km/h ühtalselt liikudes suudad sa ka võluda imeküttekulusid r4 tsiklist välja mis ulatuvad kuni 20l 100 km-le. Tehaseratastel! Eks oleneb mootori ehitusest palju, sõidustiilist jne. Kõik on inimeses kinni

[Whitebalance]

Tekkis endalgi küsimus, et miks on just V mootorid madalamtel pööretel parema minekuga. Asi ei tohiks olla sama lihtne, et pike kolvikäik, pigem on ikkagi midagi muud seal. Arvestades, et V4 ja r4 mootorite võistlustel on enamjaolt domineerivamad r4 mootori tüüpi tsiklid.

Kas asi võib olla inertsimomendis, et üks silinder allatulles annab inertsi paremini edasi kui silindrite vahe on 280 kraadi, mitte 360 kraadi? Või lihtsalt V4 mootori saab panna ühtlaselt töötama sellises liikumises, et moment on madalamtel pööretel suurem, ning lihtsalt pole võimalik panna töötama samal põhimõttel ühtlaselt nagu r4 ?

[T.K.]

Teoorija:[---] võimsus = küte. Küte = madalam minek(v2) --> edasi võiks nii öelda, et küttekulu on suhteline mõiste ja 250 km/h ühtalselt liikudes suudad sa ka võluda imeküttekulusid r4 tsiklist välja mis ulatuvad kuni 20l 100 km-le. Tehaseratastel! Eks oleneb mootori ehitusest palju, sõidustiilist jne. Kõik on inimeses kinni

Heheh, tõsi, eks inimesest, tema randmest, kehakaalust ja tuuletakistusest oleneb mõndagi. Aga, kui nüüd need välised tegurid välja jätta, sealhulgas veel ka näiteks liikumiskiirus kui selline ning sellega seoses tuule- ja rehvihõõrdetakistused, rääkida ainult pöörete- ja silindritearvust, võimsusest ja kütusekulust, mootor niiöelda ideaalsetes tingimustes, mis võiks siis olla põhjenduseks...
Oijah, huvitav teema iseenesest. Kui vaid kell poleks nii palju-nii palju.

[kurikristjan]

Esimese asjana tuleks tõestada, et samadel tingimustel (töömaht, koormus, keskkonna tegurid ntks õhu temp/niiskus jne) V2 üldse rohkem kütet tarbib kui R4.

Minu kogemuse järgi on suur osa veekahega varustatud tsikleid omajagu raskemad kui ridaneljaga paigid, aerodünaamilised omadused jms jamps ka kõik paigi kasuks. Ütle veel et V2 on suurema januga.

[saabastegakass]

Minu kogemuse järgi on suur osa veekahega varustatud tsikleid omajagu raskemad kui ridaneljaga paigid, aerodünaamilised omadused jms jamps ka kõik paigi kasuks. Ütle veel et V2 on suurema januga.

Siin on võimalikud kaks varianti:
a) noormehel on kogemusi siiski vähevõitu
b) juttu kirjutades on midagi natuke viltu läinud

[kurikristjan]

Kui nüüd päris aus olla siis V2 biked läksid puhta meelest.

[Piipz]

kas külma ilmaga on võimalik endal kõrvad küljest ära hõõruda tuli meelde lugu, mida autokooli õpetaja 13 aastat tagasi rääkis, et kord tuli õpilane tundi, väljas -25 kraadi külma ja siis hõõrus kõrva küljest ära

[Ivoonu]

Minu liikurid:
Honda Shadow vt600c (V2, 29 kW)- 8000 km keskmine 4.17
Yamaha xj600s Diversion (R4, 45 kW) - 6300 km keskmine 4.35
Seega neist kahest V2 on ökonoomsem, mitte küll palju aga siiski.

[pezz]

kas külma ilmaga on võimalik endal kõrvad küljest ära hõõruda tuli meelde lugu, mida autokooli õpetaja 13 aastat tagasi rääkis, et kord tuli õpilane tundi, väljas -25 kraadi külma ja siis hõõrus kõrva küljest ära

Kui läbikülmunud märg t-särk katki võib murduda, siis palju sellele õhukesele pehmele koele ikka vaja on. Guugli pildiotsingusse 'frostbite' garanteerib söögiisu alanemise.

REWARMING NO-NOS
Do not rub frostbite to rewarm it. Rubbing causes more damage. Do not hold frostbitten skin near a fire or another source of high heat. High heat causes more damage, too.

Kunagi õnnestus endal külma ilma ja palja peaga kõrvaotsad nii ära külmetada, et kõrva ülemine pool kaotas täielikult tundlikkuse ja sooja jõudes läks ikka mõnda aega enne kui tundlikkus tagasi tuli, aga siis ka valulikult torkides. Küljest ära õnneks midagi ei kukkunud. EDIT: nahk koorus küll maha.

[Vapsik]

kas külma ilmaga ...

õnnestus sõjaväes külmetuse järgselt nahakiht kõrvadelt maha hõõruda. Hullu moodi sügelesid Minu järeldus - rängema külmetusega ehk võimalik ka rohkem küljest ära saada..

[reimps]

Keegi 1999 R1 tahab 40 kiloga?

[Vidget]

Keegi 1999 R1 tahab 40 kiloga?

Tahan küll......saad valida:
a) 40kg liiva
b) 40kg kraanivett
c) 40kg vanapaberit
d) 40kg vanarauda
e) 40kg superhead pesupulbrit

[reimps]

Nääh, kui ma aga saaks selle vanarauana 40 kilo utiilkulda..

Loomulikult mõtlesin ma 40000.- kohalikus rahas.

Küsin, sest, khm...

[reinz]

kas külma ilmaga ...

õnnestus sõjaväes külmetuse järgselt nahakiht kõrvadelt maha hõõruda. Hullu moodi sügelesid Minu järeldus - rängema külmetusega ehk võimalik ka rohkem küljest ära saada..

mul önnestus näppude nahka laskmistel külmetada nii et mingi nädala pärast alles tuli öige värv tagasi

[Margusxx]

teenistuses õnnestus päev otsa meetri kuni kahe meetri sügavuses vees jalutada, jääkamakatega võidu, siis said kannad ja varba otsad nii hullusti külma, et veebruarist septembrini võis endale vabalt naela jalga astuda ja alles õhtul magama minnes avastada kui saabas ei tahtnud kuidagi jalast tulla Ise imestasime jaoga, et miks meil alajahtumist ei tekkinud nagu osadel ülejäänud jagudel. Nahk maha ei tulnud, sest päris miinusesse vist asi ei läinud, 0 kraadi ma pakun umbes.

[puch]

miks on paljudel käekelladel ümber klaasi see ketas vms, kus on igast numbreid peal ?, seda annab ka vastupeva keerata, aga millejaoks see on nii paljudel kelladel ?

[Ivoonu]

Kas mõni nais biker on sellega kokkupuutunud ?On seda mugav kasutada?Tahaks naisele kingituse teha jõuludeks.ei taha mingit jura ka kinkida mingeid sõrmuseid või siukest jura.
http://www.femalefreedom.ca

Tegelikult saavad naised hea tahtmise korral ka ilma k***rennita püsti seistes hädast lahti.

[Piipz]

miks on paljudel käekelladel ümber klaasi see ketas vms, kus on igast numbreid peal ?, seda annab ka vastupeva keerata, aga millejaoks see on nii paljudel kelladel ?

Selleks, et sa leiaksid põhjasuuna üles. Piisab sellest, et tead kella ning näed päikest. Nagu inimkompass Sõjaväes orienteerumise ajal mul GPS luksust veel polnud, siis pidime kõik ürgsed kavalused välja tooma, et kaarti lugeda. Ürgne on muidugi liialdus, tegelikult on see asjalik asi osata, ka ilma selle spets kettata saab tegelt hakkama.

[reinz]

huvitav et meile sellist tarkust ei öpetatud
kuidas see asi käib siis?

[Piipz]

noh tegelt seda keerlevat ketast pole päris vajagi sinna kella otsa, kui endal vähegi suunataju on.
ja noh, kui on VÄGA pilvine või lihtsalt pime, siis kella järgi muidugi suunda vaadata ei saa.

kui oled põhjapoolusel
1) hoia kella enda ees horisontaalselt, või pane maha
2) suuna tunniosuti päikese poole.
3) see kellaaeg, mis jääb tunniosuti ja kl-12 märgi vahele (või kui on kella edasi keeratud, siis tunniosuti ja 1 vahele) , on põhja-lõuna joon.
3.1) nüüd tuleb mängu see keerlev ketas, tänu sellele saad ilmakaared paika keerata, kui ise päris täpselt vasakule-paremale vaadata ei oska

kui oled lõunapoolusel, siis suunad kl-12 (või kl 1) märgi päikese poole ning siis on põhja-lõuna joon samamoodi tunniosuti ja kl 12 (või kl 1) vahel.

[pyramiid]

noh tegelt seda keerlevat ketast pole päris vajagi sinna kella otsa, kui endal vähegi suunataju on.
ja noh, kui on VÄGA pilvine või lihtsalt pime, siis kella järgi muidugi suunda vaadata ei saa.

kui oled põhjapoolusel
1) hoia kella enda ees horisontaalselt, või pane maha
2) suuna tunniosuti päikese poole.
3) see kellaaeg, mis jääb tunniosuti ja kl-12 märgi vahele (või kui on kella edasi keeratud, siis tunniosuti ja 1 vahele) , on põhja-lõuna joon.
3.1) nüüd tuleb mängu see keerlev ketas, tänu sellele saad ilmakaared paika keerata, kui ise päris täpselt vasakule-paremale vaadata ei oska

kui oled lõunapoolusel, siis suunad kl-12 (või kl 1) märgi päikese poole ning siis on põhja-lõuna joon samamoodi tunniosuti ja kl 12 (või kl 1) vahel.

Oleks ka vaja see asi omale selgeks teha, aga praegu ei saanud küll halligi aru..
Et kui hetkel on tunniosuti 9 ja 10 vahel, siis keeran selle päikese poole ja see kellaaeg, mis jääb tunniosuti ja 12 märgi vahele, on põhja-lõuna joon? Aga mis kellaaeg siis täpsemalt - 10 või 11 ja kas seda mõõdan siis selle minutiosutiga või?

[grahv]

kui oled põhjapoolusel

IRW, kui oled põhjapoolusel, siis on ju niigi igas suunas LÕUNA (ja vastupidi) - seal küll abivahendeid vaja pole
OKOK, loomulikul mõtlesid poolkera ikka...

[mx77]

miks on paljudel käekelladel ümber klaasi see ketas vms, kus on igast numbreid peal ?, seda annab ka vastupeva keerata, aga millejaoks see on nii paljudel kelladel ?

Eelnevad verisoonid on toredad aga ei ole asja algupärase eesmärgiga kuidagi seotud .
Üldiselt on see peal nn. sukeldumiskelladel. Algupärane eesmärk on täpselt jälgida vee all oldud aega. Enne sukeldumist keeratakse "0" kokku minutiseieriga. Turvalisuse põhjusel pöörleb ta ainult ühes suunas, et kui sa peaksid kogematta teda liigutama, siis ei näita ta sulle vähem vee all oldud aega vaid rohkem.
Aga eks moepärast on teda hakatud panema ka mitte tõupuhastele sukeldujakelladele.

[ping]

Enamusel lihtsamatel kelladel on peal pööratav spidomeetriskaala, kilomeetri läbimise aja järgi maanteel.
Keerad 0 punkti sekundiosutiga kaasa kuni jõuad kilomeetripostini, lased lahti ja järgmise kilomeetriposti juures loed sekundiosuti juurest lisatabloolt kiiruse.
60sek= 60kmh
30sek= 120kmh.

[mx77]

Enamusel lihtsamatel kelladel on peal pööratav spidomeetriskaala, kilomeetri läbimise aja järgi maanteel.
Keerad 0 punkti sekundiosutiga kaasa kuni jõuad kilomeetripostini, lased lahti ja järgmise kilomeetriposti juures loed sekundiosuti juurest lisatabloolt kiiruse.
60sek= 60kmh
30sek= 120kmh.

Tachymeetri skaala (vähemalt normaalsetel kelladel) ei ole keeratav. Ja kasutatakse seda kella stopperi rezhiimis. Kilomeetri alguses käivitatakse stopper ja kilomeetri lõpus lüüakse kinni. Stopperiseieri asukoha pealt loetakse kiirus.
Muud versioonid on ehk niisama butafooriaks. Kuidas sa tegelikkuses kujutad ette, et sõidad autoga, samas kasutad kahte kätt kella rõnga keeramiseks, kusjuures arvestades sekundiosuti liikumiskiirust peab see rõnga kaasakeeramine ikka päris osav olema ja siis veel jälgid kilomeetriposte .

[Maku]

noh tegelt seda keerlevat ketast pole päris vajagi sinna kella otsa, kui endal vähegi suunataju on.
ja noh, kui on VÄGA pilvine või lihtsalt pime, siis kella järgi muidugi suunda vaadata ei saa.

kui oled põhjapoolusel
1) hoia kella enda ees horisontaalselt, või pane maha
2) suuna tunniosuti päikese poole.
3) see kellaaeg, mis jääb tunniosuti ja kl-12 märgi vahele (või kui on kella edasi keeratud, siis tunniosuti ja 1 vahele) , on põhja-lõuna joon.
3.1) nüüd tuleb mängu see keerlev ketas, tänu sellele saad ilmakaared paika keerata, kui ise päris täpselt vasakule-paremale vaadata ei oska

kui oled lõunapoolusel, siis suunad kl-12 (või kl 1) märgi päikese poole ning siis on põhja-lõuna joon samamoodi tunniosuti ja kl 12 (või kl 1) vahel.

Oleks ka vaja see asi omale selgeks teha, aga praegu ei saanud küll halligi aru..
Et kui hetkel on tunniosuti 9 ja 10 vahel, siis keeran selle päikese poole ja see kellaaeg, mis jääb tunniosuti ja 12 märgi vahele, on põhja-lõuna joon? Aga mis kellaaeg siis täpsemalt - 10 või 11 ja kas seda mõõdan siis selle minutiosutiga või?

Tee paberile joonis, saad paremini aru, mida Piipz öelda tahtis

[mx77]

...

Vaata siit:
http://www.qwerty.co.za/sundials/howto/truenorthw.html

[bitter]

kellatootjad on loonud kuvandi, et kõik (no peaaegu kõik) tõelised mehed kannavad ka mehist kella. Mida rohkem "lisasid" kellal, seda isasem. Ühed kõige mehisemad kellad koonduvad üldnimetuse "cronograph" alla. http://images.google.ee/images?q=chronograph
pilt on kohati nii kirju, et õige aja tuvastamine võib mõne hetke aega võtta . Mul on tunne, et mõne "tõsisema" kella pikemaajalisem kandmine võib isegi naistel habeme kasvama panna.

[pyramiid]

...

No siit lugedes sain aru juba, tänud! Piipzu seletus oli tiba segasem..