Rumalad küsimused

[ping]

Omal ajal kui hakkasid esisillaveoga autod tekkima meie maale, nimetati neid veovõlli otsi kiirliigenditeks!
Ei ole küll kursis keelemeistrite viimaseaja tegemistega, aga püsikiiruse mainimine sellest kontekstis tundub küll tähenärimisena!
Ei ole küll tunnetanud ühegi ristliigenditega masina puhul ebaühtlast kiirust!

Esisilla veoga autod hakkasid tekkima Eesti teedele arvatavasti eelmise sajandi 30 - 40 ndatel aastatel. Aga kuna püsikiirusliigendi valmistamine on kallim siis pärast sõda neid NSVLis laiatarbe sõiduautodel ei kasutatud.
Tavaliselt õieti ehitatud masinad ongi niimoodi konstrueeritud, et ei tunnetagi midagi. Aga kui näiteks kardaanvõlli keskelt pooleks lõikad ja valesti kokku keevitad siis hakkab metall lagunema kuna väsib iga pöördega muutuva koormuse juures .
Kiirliigend on lühend sõnast püsikiirusliigend.
Keelemeeste viimase aja tegemistega pole siin midagi pistmist vaid Eestikeelse tehnilise keele vähese tundmisega ja võõrkeelsete nimetuste kasutamisega.
Ja siis noored üllatuvad, et kas tõesti on need sõnad juba 100 aastat emakeeles kasutuses.

Kinemaatiline paar - 2 šarniiri - üks kardaanirist:
(Kasutusel odavamatel ATVdel ja "jõnksuva" ülekande kompenseerivad pehmed rattad.)

Kinemaatiline ahel - üle kahe šarniiri - püsikiirusliigend.

(See ahel on tavalise tagaveolise masina kardaanülekande analoog, aga autodel on keskmine, ühest tükist tehtud lüli vajaliku pikkuseni venitatud.)

("Tavalise" esiveolise masina pooltelje ots.)