KTM 350 Rally

[Jesper]

Ralli põhiline korralduslik erinevus enduroga võrreldes on asjaolu, et rallirajal on tähistatud ainult start ja finiš. Mingeid punaseid nooli või muid suuniseid rajal ei ole, selle asemel antakse roadbook, mis kujutab endast pikka paberirulli, kuhu on siis märgitud pöörded ja vahemaad nendeni. Vahel on näidatud ka kompassikurss, mille sihis peaks tee järgmise suuniseni viima, aga see on vist rohkem väljaspool Euroopat toimuvate rallide teema, seal on suured laiad kõrbed ja rohtlad, kus tavalisi orientiire on vähe ja need on üksteisest kaugel.

New Premium Roadbook Image.jpg (68.8 KiB) Vaadatud 8931 korda

Kuna sõidu ajal paberi käes hoidmine on tsikli seljas raske, siis on inimesed välja nuputanud roadbooki hoidja - ehk siis metallist karbi kahe rulliga, mis lülitit vajutades sinna sisse keritud paberit vajalikul määral edasi kerib. Umbes sama süsteem mis helikassetil, ainult et liikumine toimub sõitja käsu peale, mitte pidevalt ühtlase kiirusega.

Roadbooki hoidja ülemises servas on tripmeetrid, mis siis näitavad vastavalt soovile kas läbitud vahemaad, kurssi või kiirust. Ässadel on neid 2-3, aga põhimõttelt piisab ka ühest. Oluline on nende juures see, et lisaks läbitud distantsi nullimisele peab saama seda ka korrigeerida, ehk nupuvajutuse peale liigub näit näiteks 100m edasi või tagasi - mõte on selles, et sinu läbitud distants ei pruugi alati olla sama, mis roadbooki koostaja oma, korrigeerimine viib nad orientiiri juures jälle sünkrooni.

Kogu selle toreduse juhtimiseks vajalike nuppude meri võib minna päris suureks:

Üldiselt on ka elektrooniliste roadbookide teema maailmas täna juba üsna populaarne, Hellas näiteks katsetas tänavu nende lubamist "seiklussõitjate" klassis ja kui ma õigesti aru saan, siis järgmine aasta on need ka "suurte poiste" klassides lubatud. Korraldajale on see muidugi mugav, ei pea paberirullide trükkimise ja laiali jagamisega jändama. Sõitja poolelt olen kindel, et trenni tegemiseks sobib see hästi, aga päris asjaks ma ilmselt paigaldan ikka paberimajanduse, kasvõi ainult selle pärast, et hiljem halli taadina nurgas uriseda, "teate lapsukesed, vot meie ajal..."

Aga kuna minu kogemus roadbooki järgi sõitmises on täna täpselt 5,90 kilomeetrit pikk, siis tuli jalad kõhu alt välja võtta ja midagi sinna lenksule kruvida. Mõtlesin alguses, et mis seal ikka, ostan mingi odava tahvli, paigaldan sinna mingi PDF-i lugeja, mis toetab klaviatuuri nooltega kerimist, kangutan mõnest Bluetooth klaverist nende nuppude imiteerimiseks vajaliku osa välja ja moos. Kui raske see saab olla?

Noh, päris nii ei läinud. Igasugu erineva rohkem ja vähem imeva tarkvara katsetamise järel sai selgeks, et see tuleb ise kirjutada See võttis küll kalendriliselt päris kaua aega, aga kuna ranne sõita nagunii ei lubanud, siis mis seal ikka. Kuna võrreldes PDF-i poolega oli see nii lihtne, siis lisasin ka trippmeetri, spido ja kompassi funktsioonid, nii et otseselt ei peagi kohe poodi minema midagi ostma.

Ma mingi hetk panen selle üles ka, kui olen mingi enam-vähem kaubandusliku nime välja mõelnud ja mõned roadbookid joonistanud, et äkki tahab keegi veel proovida.

Järgmine töö oli selle tahvli lenksule kinnitamine. Kuna mul eriti enam mingeid illusioone ei ole selle suhtes, et kas mingid hästimugavad plastlahendused suudavad asju lenksu peal kinni hoida või ei, siis pärast kiiret ja mitteedukat turu-uuringut läksin suht joonelt garaaži elusat alumiiniumi viilima.

Oleks saanud puhtamat tööd teha, eriti just nende külgmiste servade painutamise osas, anoh gaasipõleti balloon oli tühi ja ei viitsinud seda vastu ööd kuskilt otsima minna, nagunii mähkisin sinna natuke tekstiilteipi ümber, et tahvlit mitte täiesti katastroofiliselt ära kriipida.