Oskab keegi lollile seletada , kuidas seda päriselt teostatakse - kõrgem iste (+ 40 mm või + 80 mm). Kas sõna otseses mõttes on jämedam iste või timmitakse seda kuskilt mujalt

Rehvidest lastakse rõhku vähemaks

vilosius kirjutas:

Rehvidest lastakse rõhku vähemaks

ja kui on ikka kõrge siis võetakse kasutusele väiksema diameetriga rattad

või süvendatakse rataste all maapinda

Inartšik kirjutas:

kõrgem iste (+ 40 mm või + 80 mm).

Sõltub... 1. osadele on aftermarket (ja vbl orig istmeid) saada, 2. peenematel ratastel saab tõepoolest istmekõrgust reguleerida, 3. ratas tehakse ise ümber - amorte lastakse madalamaks või kergitatakse...

Inartšik kirjutas:

Oskab keegi lollile seletada , kuidas seda päriselt teostatakse - kõrgem iste (+ 40 mm või + 80 mm). Kas sõna otseses mõttes on jämedam iste või timmitakse seda kuskilt mujalt

Nii ja naa. "Päris" endurodele pakutakse järelturul erineva kõrgusega istmeid (pluss veel istme pehmust e. vahu tihedust saad ka valida mõne istmetootja puhul). Kuna püstiseismist/tõusmist on palju, siis kõrgema istme pealt on kergem tõusta. See tegevus juhitavust otseselt ei muuda. (Kui raskuskeskme muutuse mõju arvestamata jätta.)

Lingiga tagavedrustuse korral saab seal ühe detaili välja vahetada, mis laseb "vertically challenged" sõitjate jaoks kogu tagaotsa allapoole. http://www.mountainmotorsports.biz/page ... _Link.aspx Ühtlasi muutub juhitavus uimasemaks. Seda saab kompenseerida esiotsa "prillidest" allapoole laskmisega.

Veel on võimalus esi- ja tagavedrud välja vahetada mingi teise jäikusega vedrude vastu ja niimoodi sadula kõrgust muuta.

Selged pildid Mul on küll pikad Julia Robertsi koivad (sisekülgepidi mõõtes _82cm) aga tekkis selline tunne, et iste võiks natukene madalam olla. Oma jalgade pikkusest tulenevalt pakun ratta kõrguseks hetkel 780mm. Homme mõõdan täpselt üle. See vist kõige madalam istme versioon BMW F650 GS '03.
A no eks ma lükkan ta garaazis lihtsalt kanalisse ja siis saab tast lausa üle kõndida

Miks osadel ratastel on karteri all üks õli väljaniristamise polt, teistel jällegi kaks??

Täna sai seetõttu pea mootoritäis õli raisku lastud...

Miks küll osadel mootorratastel on manual, aga teistel mitte? Miks küll mõned mehaanikud teevad endale enne remontimist selgeks MIDA nad tegema hakkavad? Ohh neid mikse küll..

Hitchiker kirjutas:

Miks küll osadel mootorratastel on manual, aga teistel mitte? Miks küll mõned mehaanikud teevad endale enne remontimist selgeks MIDA nad tegema hakkavad? Ohh neid mikse küll..

Näiteks mina oma töös pean samuti päevast päeva võtma välja manuali ja kasutama selle abi.Kõike ei saa meelde jätta, manual ei tee sinu eest vaid ta lihtsalt abistab erinevas täppisteaduses, numbrites ja lihtsalt faktides kuid samal ajal tehnik teab tööpõhimõttet

Primo kirjutas:

Hitchiker kirjutas:

Miks küll osadel mootorratastel on manual, aga teistel mitte? Miks küll mõned mehaanikud teevad endale enne remontimist selgeks MIDA nad tegema hakkavad? Ohh neid mikse küll..

Näiteks mina oma töös pean samuti päevast päeva võtma välja manuali ja kasutama selle abi.Kõike ei saa meelde jätta, manual ei tee sinu eest vaid ta lihtsalt abistab erinevas täppisteaduses, numbrites ja lihtsalt faktides kuid samal ajal tehnik teab tööpõhimõttet

Just, just...minul on ka manual olemas, kahjuks küll saksakeelne ja seda ma ei jaga
Aga mina pole TEHNIK ja mul puuduvad TÖÖPÕHIMÕTTED selles valdkonnas Aga huvi on
Ma olen nõus maksma ratta istme madalamaks saamiseks aga tahakski eelnevalt teada mida ma tahan

Motopaks kirjutas:

mis on selle loo nimi, mis kõlas "Mehed ei nuta" filmis siis kui Nõmmik mööda haiglat jooksis? See daba-daba-daba....
Filmis "Kohtumine tundmatuga" oli see lugu ka

motokas

Loo nime ei tea,võimalik.et nime polegi,aga autor peaks olema Ülo Vinter.

franz125 kirjutas:

Motopaks kirjutas:

mis on selle loo nimi, mis kõlas "Mehed ei nuta" filmis siis kui Nõmmik mööda haiglat jooksis? See daba-daba-daba....
Filmis "Kohtumine tundmatuga" oli see lugu ka

motokas

Loo nime ei tea,võimalik.et nime polegi,aga autor peaks olema Ülo Vinter.

Kusjuures ei pea tingimata Vinter olema, Vinter kirjutas need laulud, mis seal filmis kõlavad, aga küsimus puudutab n.ö. tapeeti.

Huumari teemas oli postitatud vanemate ajalehtede päised. Peaaegu kõigil oli kiri: "Kõigi maade proletaarlased, ühinege!"

Kes on proletaarlane?

analoog kirjutas:

Huumari teemas oli postitatud vanemate ajalehtede päised. Peaaegu kõigil oli kiri: "Kõigi maade proletaarlased, ühinege!"

Kes on proletaarlane?

vaene palgatööline

Täpsustatult

Vikipeedia kirjutas:

Proletariaadiks (ladina keeles proles 'järeltulijad') nimetatakse madala sissetulekutega sotsiaalset klassi.

Algselt tähistati selle sõnaga inimesi, kes on nii vaesed, et nende ainus vara on nende lapsed. Sellest algselt halvustavast sõnast tegi Karl Marx positiivse termini, mis tähendas töölisi, kel pole muud sissetulekuallikat kui palk.

Proletaarlane on proletariaadi liige. Mis juhtub, kui proletariaat otsustab, et tööandjad on vereimejad ja ohjad enda kätte võtavad, saab teada kui uurida mis asi oli Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Üldistatult võib öelda, et kui kapitalistlikus demokraatliku ühiskonnakorraga süsteemis on rikkad, keskklass ja vaesed, siis sotsialistliku/kommunistliku ühiskonnakorraga riikides on 20 sajandi jooksud saadud praktilise õppetunni põhjal väites ainult vaesed.

mqs kirjutas:

Miks osadel ratastel on karteri all üks õli väljaniristamise polt, teistel jällegi kaks??
Täna sai seetõttu pea mootoritäis õli raisku lastud...

Järelikult on mootori karter mitme "kambriga" (näiteks sidurikoda ja käigukast), mis mingil tehnilistel põhjustel ei ole omavahel ühenduses nende kõige madalama ühise punkti kaudu vaid kusagilt kõrgemalt. Kui õli väljalaskepunn on ainult ühes neist, siis selle kaudu teist päris tühjaks ei saa. Seepärast ongi igal kambril oma väljalaskepunn.

spinna kirjutas:

sotsialistliku/kommunistliku ühiskonnakorraga riikides on 20 sajandi jooksud saadud praktilise õppetunni põhjal väites ainult vaesed.

On veel teine klass - need, kes pumba juures (või ülejäänutest võrdsemad).

mul tekkis üks küsimus.
Mis oli 237 rumal küsimus?

T1m kirjutas:

mul tekkis üks küsimus.
Mis oli 237 rumal küsimus?

Seda teab ainult Teadjamees

Pessimist näeb ainult lõputut tunnelit.
Optimist näeb tunneli lõpus valgust.
Realist näeb tunnelit, valgust ja rongi.
Ainult rongi masinist näeb kolme relssidel istuvat idiooti.
küsimus siis selline: kui suur on tõenäosus, et rong rööbastelt maha sõidab?

Mis vahe nendel pitbike CDI jurakatel on?

koit kirjutas:

küsimus siis selline: kui suur on tõenäosus, et rong rööbastelt maha sõidab?

Üsnagi väike, vaguni rattad käivad mingi bla-bla aja tagant uuesti üle treimises ja tasakaalustamises. Seda on kasvõi rongi möödasõidul kuulda, mõni vagun koliseb rohkem mõni vähem. Suurem probleem on liipritega, a'la kui aluspind on ära vajunud ja rööpad kõverad selletõttu. Pinnase vajumine tähedab ka seda et ühel hetkel pole enam liipri liitekohal piisavat tugevust ja ongi pauk käes.

vintisvint kirjutas:

koit kirjutas:

küsimus siis selline: kui suur on tõenäosus, et rong rööbastelt maha sõidab?

Üsnagi väike, vaguni rattad käivad mingi bla-bla aja tagant uuesti üle treimises ja tasakaalustamises. Seda on kasvõi rongi möödasõidul kuulda, mõni vagun koliseb rohkem mõni vähem. Suurem probleem on liipritega, a'la kui aluspind on ära vajunud ja rööpad kõverad selletõttu. Pinnase vajumine tähedab ka seda et ühel hetkel pole enam liipri liitekohal piisavat tugevust ja ongi pauk käes.

selge,sry,esitasin oma rumalusest küsimuse valesti huvitab see, et kas need kaks õnnetut ja üks veidi õnnelikum tegelane anektoodist, kes liipritel istudes oma lõpu leiavad, võivad põhjustada rongi rööbastelt maha sõitmist,või sõidetaks neist lihtsalt läbi/üle?
Ps. ei plaani mingit rongiõnnetust

spinna kirjutas:

Täpsustatult

Vikipeedia kirjutas:

Proletariaadiks (ladina keeles proles 'järeltulijad') nimetatakse madala sissetulekutega sotsiaalset klassi.

Algselt tähistati selle sõnaga inimesi, kes on nii vaesed, et nende ainus vara on nende lapsed. Sellest algselt halvustavast sõnast tegi Karl Marx positiivse termini, mis tähendas töölisi, kel pole muud sissetulekuallikat kui palk.

Proletaarlane on proletariaadi liige. Mis juhtub, kui proletariaat otsustab, et tööandjad on vereimejad ja ohjad enda kätte võtavad, saab teada kui uurida mis asi oli Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Üldistatult võib öelda, et kui kapitalistlikus demokraatliku ühiskonnakorraga süsteemis on rikkad, keskklass ja vaesed, siis sotsialistliku/kommunistliku ühiskonnakorraga riikides on 20 sajandi jooksud saadud praktilise õppetunni põhjal väites ainult vaesed.

ei pretendeeri siin mingile tõele või propagandale, aga viimasel ajal olen rohkem mõtlema hakanud sellele, et miks siiski on maailma ühed õnnelikumad inimesed Kuubal? Tundub, et mida primitiivsem on elu ilma asjadeta, seda lihtsam on tunda ennast häppina. Eriti Kariibi mere saarel...

Inartšik kirjutas:

A no eks ma lükkan ta garaazis lihtsalt kanalisse ja siis saab tast lausa üle kõndida

ja niisama lihtsalt see tsikli madalamaks tegemine käibki,lihtsalt kanalisse ja kõik. aa kui sõitma tahad minna, kuis ta sealt kanalist jälle kätte saad

petz61 kirjutas:

Inartšik kirjutas:

A no eks ma lükkan ta garaazis lihtsalt kanalisse ja siis saab tast lausa üle kõndida

ja niisama lihtsalt see tsikli madalamaks tegemine käibki,lihtsalt kanalisse ja kõik. aa kui sõitma tahad minna, kuis ta sealt kanalist jälle kätte saad

Minu must huumor
Leidsin ka õiged pulgad üles millega annaks toimetada http://www.koubalink.com/bmwf650.html .A siis tekivad teistpidi jamad, näiteks ratta keskhargile saamisega .... hakka veel seda vahetama. Eile tegin kuiva trenni garaazis ja tegelt mul ulatuvad jalad maha küll ( siinkohal tark ei tormaks ). Pean veel vaatama seda meie vastastikust tunnet (minu ja ratta siis )

Niimoodi peaks ka sadulat 8-10 cm madalamaks saama
Proovimiseks saab selliseid laenutada kasutajalt Sepp, ta kannab neid vabal ajal kodus.

Inartšik kirjutas:

Eile tegin kuiva trenni garaazis ja tegelt mul ulatuvad jalad maha küll ( siinkohal tark ei tormaks ).

tsikkel kanalisse, tsikkel kanalist välja. jne...... ja nii mitu korda järjest....ja seda kõike aeglaselt, tasakesi.
ja 82 - 78 ulatab muidugi vabalt maha ka koos kuuepoolese bemariga,
krt, aru ma ei saa,miks see nii tähtis on, et mootorratturi kõik jalad täistallaga maha peavad ulatuma
muidugi seda paksu tallaga saapa varianti tasub proovida. mõned kõrgushüppajad pidavat ka paksu tallaga ketse kasutama, et lisa sentimeetreid juurde saada

Tahaks siinkohal täpsustada eelkõnelejat - nimelt kõrgushyppajad ei kasuta paksu tallaga ketse mitte mõlemas jalas. Kõrgushyppeketsidel on paksem tald ainult tõukejalal! (thats a fact!)