See taustsüsteem pärineb vene ajast, kus tsiklite valik pisut erinev, kui hetkel.
Võrriks loeti need, mida ka naised vaevata käima lõid ning alates Iž-dest ja jawadest kuni emmilisteni loeti tsikliteks.
Pigem võiks praegu võrriks lugeda ikka need rattad kõik, mis täis A alla ei lähe- imho.
oil kirjutas: ↑31 Juul 2019, 12:50Spoiler
Maaks kirjutas: ↑30 Juul 2019, 11:31reimps kirjutas: ↑21 Juul 2019, 12:18Kallutada ilma vastupööramata ei õnnestu, füüsika ei luba. Veerev ratas kisub ennast ikka püsti, sellepärast peadki kallutamise vastusuunas lenksu "keerama". Ise sa seda tähele ei pane ilmselt.
Samas kui sul õnnestub teha õppevideo, kuidas sa näiteks 70 km/h pealt keerad lenksu paremale, kallutad ise ka paremale ja ratas läheb ka paremale, siis see oleks väärt kraam autokoolidele.Ei saa väita et see päris võimatu on. Pigem on see väikeste inimeste probleem, ma moodustan 75% oma rata kaalust ja suudan ta "igast asendist maha murda"
kuigi vastukeeramisega, peab tunnistama, on sõitmine väga palju lihtsam.
Eile sai käidud sõitmas. Proovisin linnakiirustel ja maanteekiirustel. Millal iganes lenksu vasakule keerad, nii see tsikkel kohe paremale läheb. Ükskõik kui ettevalmistatult seda proovisin, ikka ta läks vastupidises suunas. Täpselt 100% võimatu on lenksu paremale pöörates ka tsiklit paremale juhtida, v.a. siis jalgrattaga sõitmise kiirusel.
Valesti proovisid järelikult 
Esmalt võetakse paagist põlvedega kinni, seejärel murtakse ratas vastavalt vajadusele 30..45°kaldesse ja kui kaldega sai üle pingutatud, alles siis keeratakse lenksust natuke juurde, et mitte külili kukkuda 
Tahaks ka sõita osata, kui vaid oskaks valida mida uskuda 
Sõida oma sisetunde jargi .see kõige õigem variant ega vana koera enam nii lihtsalt ümber ei õpeta.
PLJÄÄD, ühel model olid korraks munad....
Eks igaüks võib oma peas igasuguseid hellitusnimesid erinevatele 2-rattalistele panna olenevalt võimsusest ja mootori töömahust. Muidugi Voshod ei ole 125 cm ka ju. 
Mu jaoks võrr ei muutu- oli, on ja jääb selliseks lahjaks alla 50 cm3 mootoriga riistaks, millele kohati on vaja jalgadega hoogu juurde anda (ja üldiselt olid neil vändad küljes), et edasi liiguks või väikesest tõusust üles läheks. Jah, ametlikult ei ole "võrri" olemas, on mopeed. Isiklikult peaksin alla 100 cm3 mopeedideks. Kuigi laias plaanis cm3 ei ole mingi näitaja, pigem võimsus. 2T ja 4T vahel on ju päris suured erinevused võimsuse osas sama cm3 juures. Ja siis on veel ka olemas turbod, nitod ja tont teab mis veel. 125 kindlasti juba mootorratas. Hea 2T 125 on ju ka päris normaalse minekuga juba. 
125 võrr oli ilmselt enne,kui tulid laiemalt kasutusse sääreväristajad(abimootoriga jalgrattad) ehk tänapäeva mõistes mopeedid ja punnvõrrid olid need Saaremaal. Harjumaal ja mujal põhja eestis oli ka säärekas üsna levinud nimi. Lõunapoolsetest kohtadest ei tea, pole seal elanud.
Võrri nimi 125-sele tuli tõenäoliselt hoopis võidusõidust ja krossist, kus see mootor oli aastakümneid väikseim ja neid hüütigi võrrideks.
Deem, võrr on kogu aeg olnud 125 ja ainult 125, mitte 175 ega 50 või muu. Minge küsige mõne päris võidusõitja käest (mitte selle kavrossivenna käest).
See aeg nii öelda ülemiineku periood keegi ei viitsinud nendega jamada,sest oli lihtsam punnikaga edasi liikuda,sest mootor d5/6/7/8.oli lihtsam putitada ja kui rahulikult liigelda kestis igavesti.aga jama oli see et ükski poolvõõras naine ei tahtnud seljakotiks olla ega istuda sellise rima peale
kestis igavesti, sajandi nali mida ta kestis, et remontida sai igavesti või? see on küll tõsi jah, iga 100 meetri tagant sai midagi putitada, süütega nikkuda, küünalt viilida, karbussi "timmida" jne.
selle osaga tuleb nõustuda, et keegi sinna otsa istuda ei tahtnud. samas olgem ausad, kui ka oleks istunud ega siis kohapealt minema poleks nagunii saanud.
will111 kirjutas: ↑01 Aug 2019, 21:43kestis igavesti, sajandi nali
selle osaga tuleb nõustuda, et keegi sinna otsa istuda ei tahtnud. samas olgem ausad, kui ka oleks istunud ega siis kohapealt minema poleks nagunii saanud.
Kle wil ära ole nii negatiivne,ma tean mehi kes liiklesid kogu oma elu nende säärekate.ühel oli isegi pruut,ja oli niisama kõvakepimees
Miks peaks võidusõitja käest küsima? Räägime enamusest ehk nii nagu rahvas valdavas osas arvab. Ja arvab seda, et need vene aja pedaalidega (ma ei tea kas olid kõik mudelid peadaalidega, ise pole muud kohanud) "sääreväristajad" on võrrid.
urmas66 kirjutas: ↑01 Aug 2019, 20:03125 võrr oli ilmselt enne,kui tulid laiemalt kasutusse sääreväristajad(abimootoriga jalgrattad) ehk tänapäeva mõistes mopeedid ja punnvõrrid olid need Saaremaal. Harjumaal ja mujal põhja eestis oli ka säärekas üsna levinud nimi. Lõunapoolsetest kohtadest ei tea, pole seal elanud.
Võrri nimi 125-sele tuli tõenäoliselt hoopis võidusõidust ja krossist, kus see mootor oli aastakümneid väikseim ja neid hüütigi võrrideks.
Ei julge neid just konkreetse piirkonnaga väga tihedalt siduda, aga isiklikult olen kuulnud: võrr, punna, kärr.
Seljakoti teema on muutunud võrriteemaks.
pedaalidega olid ainult pudulojustel. iga vähemgi ajudega isend viskas pedaalid esimeses järjekorras võssa ja asendas suvalise pulgag sest kui need ka külge jätsid siis naised mitte ainult ei tahtnud peale istuda, vaid ei tahtnud sind isegi tunda 
pedaalidega isendeid nimetati invaliidi jalgrattaks meil seal kaugel põhjas
Nojah, ma sain õnneks jawat laenata, polnud vaja ise osta. Aga jaff (see 350ne) oli ikka juba päris mootorratas, see isegi kiirendas ja lendas maanteel vähemalt sajaga ning nägi välja selline, et naised ronisid ise selga. Mis siis, et sõidutajad, mina kaasa arvatud, polnud lube isegi mitte eemalt näinud
Nõrk, kaimanike, nõrk. Jawa selga mahtus 6, kui vaja oli. Ning emmilisega sai klassiõe sünnipäevale sõidetud, 11 matsi selgas.
Sapikasse mahtus EÜE päevil 14. Peab küll tunnistama, parem esiiste oli välja võetud... 
nõrk, mahtus ka 16! peab küll tunnistama, et katus oli maha lõigatud, kapotiplekk samuti ja põhi kraapis mõne koha peal asfalti
Nõrk pole mina vaid esihark oli jaffil nõrk,mul tulid praod sisse lõpuks sinna,aga jaff sai ostetud ja ümber ehitatud,nägi välja nagu väljama pill. Taga ots sai kh ülesse tõstetud mis hiljem tuli välja oli igati teretulnud sest kõik naised vajusid tahtmatult selga
No omal oli kh korv olemas aga sellega sai käidud ainult poes õllejarel
seda et.... jaff OLIGI väljamaa pill... ikkagi Tšehhi.... pann (pannoonia,) oli kah made in väljamaa.... muid nagu eriti ringi ei liikunud... muu oli kodumaine toodand, kik need minsud, izhid, kavrossid, moskvad, emmid...oeh, kirev pilt oli
Mõni CZ oli kah. DDR-i MZ-e veel vähem.
CZ-d oli ikka pigem krossikad ja neid oli ikka mitmeid põlvkondi kasutusel,aga tänavasõidu omasid pole meil vist kunagi müügis olnud. No tegelikult need olid ju sama mis Jawad ehk ainult teine nimi. Väimehel seisab ka kuuri all must 250 CZ. Selline vana ümara Jawa nägu ja ootab oma aega,et keegi korda teeks.
Aga jah Jawa oli 80-ndatel ikka nö tõsine pill.Seda sai tuunides tõesti päris kenaks. Saba üles,kellad rohkem kaldesse,sumpad tagant üles-lühemaks,kroomitud peeglid ja oligi juba välimuselt sarnane mõne japsikaga. Aga üks teglane Kuressaares omas seda esimese väljlaske Planeta Sporti millel olid veel japsi vidinad ja Mikuni karpa küljes ning see näitas kõigile jaffidele kiiremal sõidul tagatulesid.Muud IŽ-d ja üldse vene rattad olid tol ajal täiesti out meie seltskonnas
Teema on võtnud ootamatu pöörde, nostalgianurk
Põnevam osa oleks näha kuidas teemaalgataja seda teemat siin 5 või 10 aasta pärast uuesti loeb ja suure FACEPALM'i rakendab
NEED KES EI SAA TEEMA PEALKIRJAST ARU VÔIKS SÔIDUTADA SELJAKOTINA IZe,JAWASID,JA CZe,AGA ÛLEJÀÀNUD VÔIKS VÔÔRA SELJAKOTI KÀEST KÛSIDA KAS KIIRESTI VÔI AEGLASELT JA SÔITA JA VÀHEM MÖLISEDA.pasarahe ja ulg alga nûûd
Rattad olid siis küll natke tagasihoidlikumad, aga kuidas tol ajal naised olid, keda seljakotina vedada kannatas? Siit sealt vist küll natuke karvasemad, kui kaasaegsed naised, aga muidu ka vist täiesti nitsevoo?
Arvetades, et siis oli palju külgkorviga rattaid ja tänapäeval neid värskemas variandis praktiliselt ei ole, siis vanasti olid kas naised raskemad või oli neid 2 tk korraga.
Või siis olid naised alkoholilembelisemad ja ei püsinud hästi niisama sadulas. Pidi külgkorvi ära paigutama korralikult.
a mida sa lõugad siin?
õpi kirjutama enna kui lõugama hakkad!
Siinsed sõnavõtjad pole vist ammu naisi sõidutanud.
Lased ümbert kinni võtta ja kõik muud väljamõeldud probleemid kaovad, kui kaassõitja ikka normaalkaalus.
Nii lihtne asi on siin nii keeruliseks mõeldud.
Teine asi, et peab ikka aju olema, et võtad kellegi võõra või vähemvõõra ratta peale ja siis hakkad ratast maks lahti keerama. rahulikult kulgedes ei ole ka siin eeltoodud probleeme.
Kunagi sõitsime küla vahel külgkorviga IŽ Jupiter 3-ga neljateistkümnekesi. Poisid-tüdrukud kõik läbisegi. Suht seksikas värk võis olla, ma alla 10-aastasena arusaadavalt ei taibanud sellest muidugi veel midagi. Täisealine polnud seltskonnast keegi, sohver ja äkki keegi veel olid kuskil 14-15 aastased. Ülejäänud seltskond oligi kuskil kümnenda eluaasta mõlemale poole natuke. Takkajärgi mõeldes hea, et vanemad ei teadnud, millega tegelesime ega saanud õnneks vist kunagi teada ka. Vähemalt "tagasisidet" ei tulnud.