Tõeliselt hea teema 
Nalja rohkem kui kogu ülejäänud foorumi peale kokku. Kas teemaalgataja teemat tehes oskas ette arvata, et midagi sellist järgneb -10 lehte päevas? Vaffa, kõik ajavad suht suvalist mõttetut mula ja keegi ei pane pahaks vastupidiselt paljudele teistele teemadele. 
Küsimus kulinaaria poolelt: kuidas saab teflon panni külge, kuigi reklaamivad, et mitte miski asi tefloni külge ei hakka 
Hans
... reklaamivad, et mitte miski asi tefloni külge ei hakka
Järjekordne reklaamiohver meil siin 
Hans kirjutas:Tõeliselt hea teema
Küsimus kulinaaria poolelt: kuidas saab teflon panni külge, kuigi reklaamivad, et mitte miski asi tefloni külge ei hakka
Hans
ega ta seal väga kõvasti ei saa kinni olla Lugu elust enesest: Mul tuttavad üürisid Venes, Vologda oblasti ühes kolkas, ühe memme käest poolt maja, potid ja plännikud kõik kodust kaasa võetud, kaasa arvatud uus teflonpann. Möödusid mõned päevad ja ühel õhtul tüübid avastasid, et usin memm oli nende nõud kõik korralikult puhtaks küürinud..., pann muidugi säras eriti hästi 
vlgu kirjutas:Ma pole kindlasti esimene, kes on juurelnud -
kas kiilakad pesevad peavad šampooniga või seebiga (nagu käsi, mille peopesadel reeglina karvad ei kasva)?
Ei kumbagi, kiilakad lükkavad kupli hoopis saapaviksiga läikima. Üks päev pruuniks, teine päev mustaks ... erinevaid soenguid peab ju katsetama .... 
Miks on nii, et hiinlane on taikonaut, ameeriklane on astronaut ja venelane on kosmonaut? Kuidas edaspidi siis hakata kutsuma kosmosesse jõudnud sakslast, prantslast, hindut, indiaanlast jne?
mattyas kirjutas:triplekix kirjutas:Gaspar kirjutas:Kuidas on v6imalik,et igakord kui ma wc d kylastan leian nabast tolmurulli?
Welcome to the club
Teeme oma klubi ?
Mida kuradit te seal nabas otsite peldikus olles?
Ma jätkan siin vähet seda hitchi küsimust...
mis siis juhtub kui kahe saiaviilu vahel on või ja teibiga on kaks saiviilu omavahel kokku tõmmatud?
siis peaks nigut lendama hakkama meistriteos...
edit: primo kui õllekõht on meetrine ja M-i ei näe siis peab ju naba uurima...
pilk kusemise ajal nabas ja siis pärast mõtled et kes seinad jälle täis kusis....
ju siis on nii et naba on horisontaalasendis ja niikuinii varjab vaadet...
rattaletõmmatud kirjutas:ju siis on nii et naba on horisontaalasendis ja niikuinii varjab vaadet...
Disko küsimusele vastuseks, Zuumi peal on lausa eraldi kanal sellele teemale pühendatud: "Disco very". Võib-olla saate sealt abi.
Nii ... Ka üks tore küsimus
mismoodi saada 2 monitori näitama samat pilti, kui videokaardil on 1 s-video ning üks tavaline videoväljund?
mõlemad monitorid töötavad videoväljundi pealt... ning elektroonikapoodide klienditeenindajad vahivad mulle lolli näoga otsa, kui ma seletan neile, et mida mul vaja on
kurisookaru kirjutas:Küsimus neile kes Soomes käinud ja mööda E75 Lahti poole liikunud. Helsingist välja sõites umbes 15-20km-it on tee ääres püstine ristkülik mille sees oma korda väikesed erinevat värvi ruudukesed. Värvid olid vast sinine-oranz-kollane-punane. Küsisin kohalikelt tuttavatelt, keegi ei tea mis asjandus see on ja mis otstarve võiks olla. Äkki kellelgi siin olijatest tuleb see jurakas silme ette ja teab vastust, et mis krdi asi see on? Olen 6 aastat sellest mööda sõitnud ja no ei anna rahu!!!
Dääm, see on jah paras müstika, ma ise olen küll näind selliseid ruudukesi vaid värvidega sinine-kollane-roheline-punane... Meil on juba mitu aastat tööl IGA ARVUTI ekraaninurgas sellised väikesed ruudukesed - krt, äkki on neil arvutitel seal Soomes mingi pesa või midagi... Kas seal maantee ääres oli ka kirjas "Start"?
äkki on lihtsalt ilu pärast seal...soome ju
Siug kirjutas:Miks on nii, et hiinlane on taikonaut, ameeriklane on astronaut ja venelane on kosmonaut? Kuidas edaspidi siis hakata kutsuma kosmosesse jõudnud sakslast, prantslast, hindut, indiaanlast jne?
رائد فضاء – araabia kosmosesse jõudnu
Αστροναύτης – kreeka kosmosesse jõudnu
אסטרונאוט – heebrea kosmosesse jõudnu
宇宙飛行士 – jaapani kosmosesse jõudnu
우주 비행사 – korea kosmosesse jõudnu
Astronautu – läti kosmosesse jõudnu
Kosmonautas – leedu kosmosesse jõudnu
esimene eestlane kosmoses oli 1973 aastal Jaak Lausmaa (Jack R. Lousma), teist korda käis 1982
TLH kirjutas:Siug kirjutas:Miks on nii, et hiinlane on taikonaut, ameeriklane on astronaut ja venelane on kosmonaut? Kuidas edaspidi siis hakata kutsuma kosmosesse jõudnud sakslast, prantslast, hindut, indiaanlast jne?
رائد فضاء – araabia kosmosesse jõudnu
Αστροναύτης – kreeka kosmosesse jõudnu
אסטרונאוט – heebrea kosmosesse jõudnu
宇宙飛行士 – jaapani kosmosesse jõudnu
우주 비행사 – korea kosmosesse jõudnu
Astronautu – läti kosmosesse jõudnu
Kosmonautas – leedu kosmosesse jõudnuesimene eestlane kosmoses oli 1973 aastal Jaak Lausmaa (Jack R. Lousma), teist korda käis 1982
Aafrika päritolu kosmonaut on afronaut.
Mõuki kirjutas:esimene eestlane kosmoses oli 1973 aastal Jaak Lausmaa (Jack R. Lousma), teist korda käis 1982
ja kumb ta siis oli kas astronaut või kosmonaut
googlist ei õnnestunud tuvastada, oli ta siis ikka eestlane või ei, ta enda sõnul tal eestiga seos puuduvat
Kuuba oma pidi olema Castronaut 
- ÖÖ - kirjutas:Mõuki kirjutas:esimene eestlane kosmoses oli 1973 aastal Jaak Lausmaa (Jack R. Lousma), teist korda käis 1982
ja kumb ta siis oli kas astronaut või kosmonaut
kuna ta NASAs töötas, siis ju ikka astronaut. teine reis oli nüüdseks hukkunud Columbia pardal
Mõuki kirjutas:esimene eestlane kosmoses oli 1973 aastal Jaak Lausmaa (Jack R. Lousma), teist korda käis 1982
mu teada oli esimene eestlane kosmoses seltsimees Jaan Zorro Sipelga tänavalt. 
Panthera kirjutas:Nii ... Ka üks tore küsimus
mismoodi saada 2 monitori näitama samat pilti, kui videokaardil on 1 s-video ning üks tavaline videoväljund?
mõlemad monitorid töötavad videoväljundi pealt... ning elektroonikapoodide klienditeenindajad vahivad mulle lolli näoga otsa, kui ma seletan neile, et mida mul vaja on
Ostad sellise vahejupi mis l2heb v2ljundi aga v2lja tuleb 2 v6i rohkem v2ljundu auku 
.Nagu need usb jupid mis teevad yhest august 4 auku jne.
Antud olukorras, kus fossiilsed kütused hakkavad maakerast otsa saama ning kõigi teadlaste ja inseneride pilgud on pööratud alternatiivsete kütuste väljatöötamisse, on minuarust ära unustatud kõige algelisem asjade liigutamiseks välja mõeldud lahendus.
Toodame kõvasti biodiisleid ja sõidame elektriga või kurat teab mis muu materjaliga aga...
Vanasti sõitsid rongid auruga, või nohh, sellest tuleneva surve jõul. Miks siis nüüd ei võiks sama süsteemi ära kasutades liikuda? Lihtsalt asendaks selle halgude või kivisõe loopimise ja vee keetmise mingi suure kasuteguriga ja ökonoomse olemasoleva kütusega töötava kompressoriga? Paar päeva tagasi tuli telekast saade kus rääkis, et auruvedurite kiirustrekord on mingi 112 miili tunnis. Auto on ju oluliselt kergem. Miks mitte?
Motopaks kirjutas:Antud olukorras, kus fossiilsed kütused hakkavad maakerast otsa saama ning kõigi teadlaste ja inseneride pilgud on pööratud alternatiivsete kütuste väljatöötamisse, on minuarust ära unustatud kõige algelisem asjade liigutamiseks välja mõeldud lahendus.
Toodame kõvasti biodiisleid ja sõidame elektriga või kurat teab mis muu materjaliga aga...Vanasti sõitsid rongid auruga, või nohh, sellest tuleneva surve jõul. Miks siis nüüd ei võiks sama süsteemi ära kasutades liikuda? Lihtsalt asendaks selle halgude või kivisõe loopimise ja vee keetmise mingi suure kasuteguriga ja ökonoomse olemasoleva kütusega töötava kompressoriga? Paar päeva tagasi tuli telekast saade kus rääkis, et auruvedurite kiirustrekord on mingi 112 miili tunnis. Auto on ju oluliselt kergem. Miks mitte?
Ma arvan, Väints, et ilma pikemalt teemasse süvenemata on üks märksõna: kasutegur. Liiga madal, et ära tasuks. Enamus energiast läheb vee soojendamisele, mitte, et edasiliikumisele
Motopaks kirjutas:Antud olukorras, kus fossiilsed kütused hakkavad maakerast otsa saama ning kõigi teadlaste ja inseneride pilgud on pööratud alternatiivsete kütuste väljatöötamisse, on minuarust ära unustatud kõige algelisem asjade liigutamiseks välja mõeldud lahendus.
Toodame kõvasti biodiisleid ja sõidame elektriga või kurat teab mis muu materjaliga aga...Vanasti sõitsid rongid auruga, või nohh, sellest tuleneva surve jõul. Miks siis nüüd ei võiks sama süsteemi ära kasutades liikuda? Lihtsalt asendaks selle halgude või kivisõe loopimise ja vee keetmise mingi suure kasuteguriga ja ökonoomse olemasoleva kütusega töötava kompressoriga? Paar päeva tagasi tuli telekast saade kus rääkis, et auruvedurite kiirustrekord on mingi 112 miili tunnis. Auto on ju oluliselt kergem. Miks mitte?
Aurumootori kui sellise kasutegur on vist väga madal 
Hans kirjutas:Motopaks kirjutas:Antud olukorras, kus fossiilsed kütused hakkavad maakerast otsa saama ning kõigi teadlaste ja inseneride pilgud on pööratud alternatiivsete kütuste väljatöötamisse, on minuarust ära unustatud kõige algelisem asjade liigutamiseks välja mõeldud lahendus.
Toodame kõvasti biodiisleid ja sõidame elektriga või kurat teab mis muu materjaliga aga...Vanasti sõitsid rongid auruga, või nohh, sellest tuleneva surve jõul. Miks siis nüüd ei võiks sama süsteemi ära kasutades liikuda? Lihtsalt asendaks selle halgude või kivisõe loopimise ja vee keetmise mingi suure kasuteguriga ja ökonoomse olemasoleva kütusega töötava kompressoriga? Paar päeva tagasi tuli telekast saade kus rääkis, et auruvedurite kiirustrekord on mingi 112 miili tunnis. Auto on ju oluliselt kergem. Miks mitte?
Aurumootori kui sellise kasutegur on vist väga madal
Vist kiskus sinna 5 % kanti.
Rennes kirjutas:Ma arvan, Väints, et ilma pikemalt teemasse süvenemata on üks märksõna: kasutegur. Liiga madal, et ära tasuks. Enamus energiast läheb vee soojendamisele, mitte, et edasiliikumisele
Ei soojendagi vett, kompressoriga puhuks rõhu mootorisse.
Oot-oot, kohe tulen oma igiliikuri kontseptsiooniga ka välja 
Igiliikur on tore asi.
Võtad tuulegeneraatori, paned propelleri asemel võimsa elektrimootori ja voila.... asi käib ringi, toodab voolu, mis toidab seda mootorit ning jääb ülegi.
Oleks asi nii lihtne, siis ma oleks geenius.