VahurLE kirjutas:

Seda juttu, millel ilmselt ka väike tõetera sees, sest tema oli selle töörühma liige tõesti, kes selle sae välja töötas ja ei saa tõesti välistada, et ta seal ka selle idee initsiaator oli, levitatake paraku ainult eestis. Boris Baigunov (eestindatuna Kabur) ei olnud ka rahvuselt eestlane. Ei olnud see Druzhba miski eritline tehnikasaavutus ka oma tootmisse mineku ajal, ammugi nüüd. Tootmine aga oli tavline vene värk, kehvad materjalid, olematu metallitöötlemistäpsus, ülivilets koostekvaliteet. Permi tunti omal ajal ka Nõukogude joomarluspealinnana, nii, et ega sealt eriti miskit head loota olnudki.

Kirjanik ja tõlkija Boris Kabur suri 84aastaselt. Kaua elas ka tema kuulsaim leiutis, käsimootorsaag Družba,
mida kasutati laialt kuni Nõukogude impeeriumi kokkuvarisemiseni.
Mootorsaagi hakkas Boris Kabur välja mõtlema 1947. aastal vangilaagris viibides.
Toimiva sae kokkupanek võttis Üleliidulise Metsatööstuse Ministeeriumi Erikonstrueerimisbüroos – nii nimetati laagrit, kuhu suunati ebasoosingusse sattunud teadlased – aega aastaid. Kui saag õnnestus lõpuks käima saada, andis Kabur oma kätetööle nimeks Taiga. Tootmisse läks masin siiski hoopis Družba nime all. "Nemad olid ju vangid ja palju seal nendest sõltus," ohkab Kaburile lähedalseisnud inimene.
Puude langetamise tunduvalt kergemaks teinud mootorsaag päästis ilmselt sadade metsatöödele suunatud meeste elu. "Hilisematel aastatel sai Kabur palju tänukirju ellujäänutelt."
Ratsionaalse inimese ja hea peastarvutajana uuris Kabur vangilaagris sedagi, kas kasulikum on täita terve päevatöönorm ja saada täisportsjon leiba või täita pool töönormi ja leppida poole leivaga. Selgus, et vähem tööd ja vähem leiba annavad parema väljavaate surmast pääsemiseks.

Usu, ma tean Boris Kaburi (Baigunovi) eluloost oluliselt rohkem kui see lõiguke. Vaatamata sellele jään oma arvamuse juurde - Boris Kaburil on oma roll selle sae tekkimises, aga Eesti patriotism on sellele tugeva koguse kullakastet peale valanud. Sae mootor on pärit Ukrainas asunud Ivtsenko nimelisest konstrueerimisbüroost ja sellel ei ole Boris Kaburiga just palju pistmist.

Keegi on ka žiguli selle mootori jõul üritanud sõitma saada https://www.youtube.com/watch?v=LS5U8On ... re=related

will111 kirjutas:

lollikindlust mõttes ma läheks seda teed, et ehita kaherattaveoga võrr, kummagi ratta külge üks mootor, siis vähemalt ühega veab koju ära

Haha, sellise mõtte eest peaks sulle medali andma, super, aga selle tegemine on suurem töö ka muidugi, mudaralli puhul oleks 2WD palju parem.
Juba tekivad väiksed mõtted, et panengi 2 mootorit peale, kuigi siis tuleb masin kordades raskem ja lükkamine ka järelikult raskem, aga on suurem võimalus ilusti kodu ka sõita, kui kaks mootorit peal, mõlemad ei pea ju koguaeg töötama, üks sureb välja ja ei käivitu siis lasen teise jõul ringi.

Homme saan loodetavasti mootorid ka kätte, panen siis pilte ka üles neist.

Druzba liiga lahja, meil kunagi külavahel oli neid võrre paljuel poistel. Minul oli saag URAL mootor peale pandud, see oli hulka nobedam 90-100 jooksis välja "minimopi" raami peal. Mäletan kui tahtsid, et altotsast kah jõudu oleks pidi otsima sinna mingi hästi vanatüübi druzba reduktori, mis oli aeglase ülekandega. Probleem oli selles, et neid reduktoreid polnud eriti kuskilt saada. Ja taga hammakas oli minimopi tagarattast natukene väiksem (mingi kombaini hammakas). Vinged mälestused sellest aparaadist, elektron süütega oli suht töökindel kah.

Heh asi jääb pooleli. Tuli meelde et kuuris vedeleb 250cc atv mootor... selle kuskile peale toppima, uut karbussi, süütevõimendit ja 2. 3. käigule hammakaid, sest muidu ainult 1. ja 4. käik, väheke keeruline, aga saaks hakkama, variaatori peale aretama.

Kahju, et asi pooleli jäi, druzba mootor on tegija, kui esinevad käivitusprobleemid välja jätta. Tal on 110 või 120ccm. Omal ajal oli naabripoisi võrril peal. Ülekande ühtlustamiseks oli tagumine ratas Vjatka rolleri oma, ühtlasi ka tugevam. Läks välja 70-80km/h aga tänapäeval pole sellel tähtsust, sest registrisse niikuinii ei saa.
Edu!

See jääb jah tegemata aga liiguvad mõtted, et paneks muruniiduki liikuma

Ei ole just tegu kaherattalise Druzbaga, kuid ...
Kord näinud üks vabast maailmast mees Druzba saagi, uurinud seda ja küsind siis metsamehe käest, kas sellega tööd tegi, et see ju nii "võimas" masin, et kas selle saega saab ka metsa välja vedada ..., kuid ega see polegi rumal küsimine, kuigi neid Druzbale valmistatud vintse elusana näinud ei ole, muide sellele saele sai ka kinnitada veepumpa.
Et see jutt jamana ei tunduks, siis
http://www.osta.ee/druzba-vints-26302043.html

Druzba oli universaalne riistapuu, lisaks eelpool nimetatuile olen veel näinud ja käega katsunud Druzba külge kinnitatavat vibraga piikvasarat (asfaldi või betooni loõhkumiseks). Arvan, et küllap oli neid lisatavaid tarvikuid rohkemgi.

tarmoel kirjutas:

Druzba oli universaalne riistapuu, lisaks eelpool nimetatuile olen veel näinud ja käega katsunud Druzba külge kinnitatavat vibraga piikvasarat (asfaldi või betooni loõhkumiseks). Arvan, et küllap oli neid lisatavaid tarvikuid rohkemgi.

Pole paha

Lisaks veel on olemas ka paadimootor. Ja kuulujutud räägivad, et isegi õhku on selle mootoriga tõustud.

Ja endal on olemas motoblokk sõpruse mootoriga.

Ammusel hallil ajal sai se ikaldunud sae mootor elektri muruniidukile peale kruvitud, ja töötas(töötaks) tänaseni, hetkel ka druzbast aretatud 24 l. 2 hp kompressor, mis mul, kui Lõuna-Eesti kõige laisemal inimesel aitab jõe ääres paati täis pumbata. Peab mainima, et need mootorid töötavad tänu elektroonilisele süütele

Oli minul ka kunagi selline elajas, algselt minimopi -ja hiljem Riga, ( krt teab mis number ) vist käskäikudega raamil.
Mäletan et tükkis raamile liiga tegema, sellet sai lõpuks reduktori kinnituskohta lisatud tõmmits, mille teine ots kinnitati raami.
Asetses see siis veoketi suhtes teiselpool.

Sõidu üle väga ei saanud kurta, kuigi kohaltvõt oli vaevaline, korvas sealt saadav kiirus selle gaasiga meelitamise.
Eelmainitud töömaht 110 kuupsenti, kuulus uralile, druzba oli 90.

Mis selle riistapuu puhul närvid krussi keeras - oli karpa. Nimelt oli see ilma mingi vahetükita otse silindrist tuleva toru nöolise jupi peale kinnitatud klambriga. Ehk siis metall, metalliga koos. Olgugi et sõiduga tuli lisa õhku, tükkis see niivõrd kuumaks minema, et hakkas keetma bena karpas.

Tulesid oli ka võimatu leiutada, toona veel polnud igasuguseid LED'e saadaval ja elektron süütest tulev pinge oli liiga nõrk.
Mõlemale poleks jätkunud. Lisa mähise tegemist piiras ka ruumipuudus.
Seega oleks tulnud uuesti kõik teha. ( Noorena polnud teadagi seda viitsimist, sõitmine oli tähtsam! )
Ja neetud süüde ise, sealt hiilgas läbi Vene aegne täpsus standart, mida võis ehtsaks loteriiks pidada.
Paljud on ilmselt seda isegi hoomanud, et mõni mootor või asi toimis lihtsalt teistes samalaadsetest natuke paremini ja oli natuke rohkem töökindel.

Oma praktika järgi lugesin õnnestunuks kaheteistkümmnest ühe mootori - just nii palju ma neid läbi ajasin, sest kolme kuu järel oli se täielikult kohviks sõidetud.
See üks kuldne näide oli ümber mähitud süütega ja lisaks Gas 53 süütepool. Ostes ütles omanik, et lõigatud oli vaid 10 rummi puid ja seejärel vedeles too asjandus paarteist aastat lakas, heinte vahel, enne minu kätte jõudmist.
Karpale oli lisaks tehtud mingi plastikust vahe- julla, eelmainitud probleemi lahendamiseks. Käivitumise poolest ei andund eelmistega võrreldagi, tõesti iga ilmaga, kolmanda tõmbega, sõltumatta aasta ajast.

Ilmselt oleks lisa paukku saanud ka summutit vahetades, algupärane oli enam - vähem otse läbi ja seda teadsid ka naabermaja elanikud väga hästi. Hiljem kusjuures mõned elumehed isegi tänasid selle eest, sest tööpaik oli meil sama ja sissemagamine täiesti välistatud, kui ma selle peletise käima tõmbasin.
Eks lõpuks tuli tahtmine ka midagi käredamat proovida ja sealt algas mul Jawade ajastu.
Druzba vedeles pikalt veel akna all, enne kui külapoisid selle ära ostsid. Üks sõitis ees minema ja teised kaks said 5km vedada aiakäru, millele oli kuhjatud igasuguseid juppe. Nende käes see riistapuu ka otsa leidis, keegi ei osanud arvata, et õli tuleb bensiinile lisada. Üllatuseks kuulsin hiljem et mootor ei olevat kinni kiilunud, vaid lihtsalt kohviks läinud, mõne tunnise sõiduga ja veidrat häält teinud. Prandajaid neist loomulikult polnud ja ilmselt müüdi kellegile kogu kupatus edasi, rohkem ma selle saatusest ei kuulnud.

Sellised mälestused siis...

Pikk ja huvitav jutt

Võin sulle anda druzba mootori.

Oled päris kindel et teema aktuaalne on?

Üle olevat družba mootorit võib sinna pakkuda: https://forum.automoto.ee/
Seal on masohiste hulgim