Piipz kirjutas:rattalt sobib ka see statoilis müüdav Bug&Tar remover.
Täiesti mõttetu toode - kunagi ammu proovitud. Ei eemalda ei putukaid, ega puuvaiku jms puudelt lendlevat kleepuvat löga.
Seetõttu huvitabki mõni toode, millega ka reaalselt hea kogemus on.
Ma tegelikult ise ka ei kasuta seda, see oli esimene ettejuhtuv näide, mida poelettidel on. 
sorry
Kasutan Van Der Knox lahuseid, http://www.autokeemia.ee
VAN DER CHERRY - leotusvahend kiirpesuks
VAN DER STUFF - pigileotus
VAN DER CAR - tugevatoimeline pigileotusvahend
VAN DER BRITE - veega lahjendatav leotusaine
VAN DER BRITE BLUE - kontsentreeritud välispesuaine
POWER CLEAN - auto välispindade puhastusvahend
POWER BRITE - kontsentreeritud leotusaine erinevate pindade puhastamiseks
Aga nad müüvad suuremates kogustes ainult. Kui leiad kambajõmme või on endal rohkem vaja, siis saab sealt head kraami 
Tegelikult on fairi üllatavalt tõhus ja konkurentsitult parima hinnaga
piloot kirjutas:Tegelikult on fairi üllatavalt tõhus ja konkurentsitult parima hinnaga
Fairy-ga ettevaatust! Naabrimees arvas ka kunagi, et hea ja odav autopesuvahend - pesi ikka hoolega, üle päeva. Poole aasta pärast oli auto värv täiesti siidmatt.
Päikeselise ilmaga on võimalik kasvõi tavalise pesuseebiga oma autole/motikale jäljed igavesti peale jätta. Ettevaatust ka sellega 
Kuda on võimalik, et gondli [Motobot: õige on "gondli"] küljest murdub lihtsalt tükk ära. Ei, ma ei ole kuhugi vastu sõitnud ja kukkunud ka pole.
Raiki kirjutas:Kuda on võimalik, et gondli küljest murdub lihtsalt tükk ära. Ei, ma ei ole kuhugi vastu sõitnud ja kukkunud ka pole.
materjali väsimus välistegurite mõjul päike, tuul, temperatuur, vibratsioon, vihm jne
kus ma oma tuuleklaasi värvida normaalse hinnaga saan?
reinz kirjutas:Raiki kirjutas:Kuda on võimalik, et gondli küljest murdub lihtsalt tükk ära. Ei, ma ei ole kuhugi vastu sõitnud ja kukkunud ka pole.
materjali väsimus välistegurite mõjul päike, tuul, temperatuur, vibratsioon, vihm jne
Selle teooria järgi peaks siis varsti ratta kõik plastikosad kildudeks kukkuma 
Raiki kirjutas:reinz kirjutas:Raiki kirjutas:Kuda on võimalik, et gondli küljest murdub lihtsalt tükk ära. Ei, ma ei ole kuhugi vastu sõitnud ja kukkunud ka pole.
materjali väsimus välistegurite mõjul päike, tuul, temperatuur, vibratsioon, vihm jne
Selle teooria järgi peaks siis varsti ratta kõik plastikosad kildudeks kukkuma
ja kindlasti see ka juhtub kunagi kauges tulevikus 
kuidas avatari pilti panna. otsingust leidsin piipzu poolt antud lingi aga ka seal tehtud pildi formaat ei sobinud
tänud ette
Kas on väga halb mõte pärast simmerite vahetust amordis 10W õli asemel (manuaali soovitus) kasutada hoopis 15W õli? Vahetuse soov tuleneb sellest, et vanas süsteemis mitte tihendeid tihti edaspidi vahetama hakata. Ka "jäigem" amort ei teeks paha.
kus kohast ma saaksin fzr 1000 mootori või siis varuosi sellele? Pigem oleks huvitatud ikka komplektsest mootorist. tänud! 
Tahaks tead mis ülesanne rooliamordil on?
jegesmesh kirjutas:Tahaks tead mis ülesanne rooliamordil on?
kiire google otsing andis päris hea seletuse
http://en.wikipedia.org/wiki/Steering_damper
link unus panemata
reinz kirjutas:jegesmesh kirjutas:Tahaks tead mis ülesanne rooliamordil on?
kiire google otsing andis päris hea seletuse
http://en.wikipedia.org/wiki/Steering_damperlink unus panemata
Nagu ma aru sain siis see on selleks, et pööramine oleks stabiilsem ja lenks ei hakkaks viskama?
hoiab jah ära kiired lenksuvärinad ebatasase tee korral ja wheelie'st maha tulekul
pmst aitab selliseid asju vähendada
reinz kirjutas:hoiab jah ära kiired lenksuvärinad ebatasase tee korral ja wheelie'st maha tulekul
pmst aitab selliseid asju vähendada
Saingi oma vastuse, tänud.
mis oleks hetkel kõige odavam tsikliga soome-tagasi variant? Tallink?
Mul näitab praegu 1379 eeki Tallinki lehel. Äkki teab keegi mingit soodsamat varianti?
Räägi minuga
viking linega on edasi tagasi 1100 eek
Soetasin omale veljestopperi, kui kaugele ma peaks selle ventiili suhtes panema? Äkki keegi teab mõnda videot kus näitab kuidas veljestopperiga rehvi peale panna?
jegesmesh kirjutas:Soetasin omale veljestopperi, kui kaugele ma peaks selle ventiili suhtes panema? Äkki keegi teab mõnda videot kus näitab kuidas veljestopperiga rehvi peale panna?
Kas see mitte rehvi stopper ei ole? 
Tavaliselt on pöial juba auk selle kiilu jaoks olemas, aga kaugust ventiili august ei mäleta! 
Kas see ventiili vastas, ehk siis 180 kraadi ei olnud?
ammu juba käest ära läinud ju.
aga samas mõnikord kasuks tulnud
isakene kirjutas:Sihuke loll küsimus:
teatavasti ühendatakse ükskõik millise liikuri keevitamisel aku miinusklemm lahti. Pidavat muidu akut kahjustama.
Kes teeks elektrotehnilises kõneviisis selgeks, kuidas see kahjustamine välja näeb
Mu vastus on vblla veel lollim kui su küsimus aga minu teada on kaasaegsete liikurite puhul peapõhjus siiski selles, et liikuri aju e. ECU-t mitte kahjustada tugeva vooluga. Samas meenub mulle üks juhus, kus mu auto (suht eakas) aku kooles üheaegselt summuti keevitamisega. S.t. sinnani oli kõik vinks-vonks aga peale keevitust oli täiesti kutu . Õnneks sai samast majast uue osta.
bitter kirjutas:Mu vastus on vblla veel lollim kui su küsimus
No see on loogiline, et ajuga liikurit võib kahjustada mis iganes, aga sama nõudmine kehtis ka omal ajal vene kroonus ja kolhoosis. Neil aegadel käis auto aju veel ulme valdkonda. Ja kahjustada ei pidanud saama mitte genekas ega relee ega muu elektriline pajebootin, vaid just aku. Miks?
Ma ka otsest vastust ei tea kuid kaasajal on võimalus nii - keres kui + keres keevitused. Võib olla seal oht varitseb.
Igatahes tean, et kui auto juures keevima hakata siis mass tuleks panna võimalikult keevikoha juurde, siis ei lähe vool uitama kuhugi kuhu te ei taha.
KLE-l bensuleke
Proovisin paaki tühjaks sõita ja...3 km kruusateed jäi koduni ja varubenssu kaasas polnud, +27 varjus jäi käekõrval lükata...ok, aga see polnud veel proble. Keerasin bensukraani PRI asendisse ja käivitasin, aga ei muhvigi. Tsikli all oli bensuloik. Lükkasin käekõrval koju. Järgmine päev valasin uut benssu paaki, leket polnud üheski kraani asendis, proovisin käivitada ja kõik oli OK esimesest matsust. 2 päeva kontrollisin, kas seistes leket on - ei ole.
Küsimus siis, kas ma peaks ta põhjalikult lahti kaapima (keerukas üksi teha, abi pole võtta) ja voolikud üle kontrollima või riskiks sõitma minna?
PS: eelmine aasta läks tal ka kord paak tühjaks ilma mingit erilist häält tegemata ja PRI ega RES ei aidanud lisa lürbata paagipõhjast. Massiivset, loiku tekitavat leket pole varem olnud, eelmine aasta oli lihtsalt bensuvingu sadulas olles tunda. See leke sai talvel ära parandatud usaldusväärsete tegijate poolt.
Panen oma tagasihoidliku arvamuse, mis küll aku riknemist ei seleta kuid üldohutustehniline on ikkagi, kah kirja...
Enamasti on aku "miinus" massis ja "pluss" igasugu juhtmeidpidi mööda sõidukit laiali. Kõigist juhtmetest ei kao plusspotensiaal isegi süüte väljalülitades mitte. Kui keevitades juhtub kuumus või säde rikkuma kusagil juhtmekimbu isolatsiooni, siis... mask peas ei näe kah, et tsikkel või kombain või mis iganes teisest otsast põleb. On juhtunud!
Kindlaim viis sellist häda ära hoida - on aku lahti ühendada. Põhimõtteliselt annab sama tulemuse ka "pluss" pooluse lahtiühendamine, kuid ohutustehniliselt on jällegi lihtsam ja ohutum just nimel "miinust" kruttida, sest kui samal ajal instrument vääratab ja näiteks lisaks akuklemmile veel vastu raami või muud metallkonstruktsiooni kargab, siis ei teki lühist ja sädemeid...
Aaga see aku riknemine.... teoreetiliselt võib halva õnne korral isegi juhtuda. Sõltub sellest, kuhu ühendatakse keevituse massijuhe, kui õnnestunud on tolle koha galvaaniline ühendus reaalselt keevitatava punktiga. Kui korras on sõiduki elektriseadmed ja nende "massid" jms... Õnnetute asjaolude kokkulangemisel võib küll keevitades hävitada nii elektroonikat kui aku.