kütus: 95 vs. 98

[saqu]

Üks tähelepanek veel:millegipärast ostes elektritoote jägitakse piinliku täpsusege,et kõik oleks vastavalt tootja eeskirjadele.Ei hakata proovima,et mis juhtub,kui lülitada sisse kõrgema pinge või suurema voolutugevusega.a la. ostsin pesumasina,lasin 100 amprit suurema voolu sisse,hoopis puhtam pesu.

Utreerimiseks sobiks antud kontekstis ja eriti füüsikaliselt paremini voolutugevuse (amper) asemel pinge (volt). Ehk siis " lasin 100 volti suurema pinge sisse". Mind kohe huvitaks kuidas saaks tellimise peale 100 Amprit suurema voolu pesumasinasse lasta (voolutugevus ju tarbijast sõltub).
Aga ülejäänud jutt oli asjalik.

Pinge kasvades kasvavad ka amprid(jutt siis elektrivõrgu kohta). Ja kurja ei tee niivõrd pinge kui just vool.

Mis selle jutu point on?
Ma ju küsisingi, kuidas oleks võimalik sama tarbija korral (pesumasin) ja sama võrgupinge juures suurendada ainult voolutugevust? I=U/R (lihtsustatult), siit selgub, et voolutugevust (I) suurendada, tuleb suurendada pinget (U) või vähendada takistust (R). Kui pesumasinat ei lühista, siis jääb ainult võimalus tõsta pinget, et selle kaudu voolutugevus pesumasina ahelas tõuseks. Täiesti OT, aga vahest ei saa ütlemata jätta.

[Tsikkelröövel]

Vot nüüd olen täiesti võõral põllul, ma tõesti ei tea, kuidas töötab mootori elektrooniline aju ja kellegi poolt mainitud detonatsiooniandur. AGA kui see peaks töötama nii, et reguleerib ise süüte sellesse punkti, kus VEEL ei detoneeri (ehk siis see, nagu vanasti mõni mees pani 76 asemel 93 ja kõrva järgi pani süüte paika (ehk siis varasemaks)), siis sel juhul on süüde liiga varane ja mootor koormatakse julmalt üle. Ja siis pole ka mingi ime, kui torud siniseks lähevad.
Muidugi, kui mu oletus selle elektroonika tööprintsiibi suhtes paika ei pea, unustage mu jutt ruttu ära, et ma oma teadmatust liiga kaua häbenema ei peaks. Mu tsiklid siiamaani ikka ajudeta olnud ja ma olen selle üle tõeliselt rõõmus. Lihtsat masinat lihtne remontida.

[saqu]

Vot nüüd olen täiesti võõral põllul, ma tõesti ei tea, kuidas töötab mootori elektrooniline aju ja kellegi poolt mainitud detonatsiooniandur. AGA kui see peaks töötama nii, et reguleerib ise süüte sellesse punkti, kus VEEL ei detoneeri (ehk siis see, nagu vanasti mõni mees pani 76 asemel 93 ja kõrva järgi pani süüte paika (ehk siis varasemaks)), siis sel juhul on süüde liiga varane ja mootor koormatakse julmalt üle. Ja siis pole ka mingi ime, kui torud siniseks lähevad.
Muidugi, kui mu oletus selle elektroonika tööprintsiibi suhtes paika ei pea, unustage mu jutt ruttu ära, et ma oma teadmatust liiga kaua häbenema ei peaks. Mu tsiklid siiamaani ikka ajudeta olnud ja ma olen selle üle tõeliselt rõõmus. Lihtsat masinat lihtne remontida.

Tsiklil ei tea, kas neid detonatsiooni andureid on, aga autol kinnitub ploki külge õige momendiga poltliitega ja tunneb ära plahvatusliku põlemise (detonatsiooni) vibratsiooni järgi ja annab ajule käsu reguleerida süüde hilisemaks ikka.

[hannes]

pani 76 asemel 93 ja kõrva järgi pani süüte paika (ehk siis varasemaks)), siis sel juhul on süüde liiga varane ja mootor koormatakse julmalt üle. Ja siis pole ka mingi ime, kui torud siniseks lähevad.

Kunagi motolistis jahuti selle teema üle pikalt ja meelde jäi kellegi teaduslikult põhjendatud väide, et:
Kuna kõrgema oktaaniarvuga kütus põleb kauem, peabki sellega töötava mootori süüde varasem olema. Ehk kui nüüd kasutatakse 95 asemel 98 ja süüdet varasemaks ei regullita, siis järkub kütuse põlemine leegitorus ja sellest ka torude sinetamine.
Siin enne oli juttu lennukipetrooliumist. Vana GAZ 69 ja ka GAZ 51 käisid sellega ilusti, ainult käivitada oli bensiiniga vaja. Nende autode mootorite lemmikjook muide oli bensiin oktaaniarvuga 66, hiljem 72.
Eespool oli ka mainitud oktaaniarvu määramise meetodeid ja kasutatavaid lühendeid RON ja MON. Sakslastel sama asja puhul kasutusel ROZ ja MOZ.
Muide, üle-eelmisel aastal endise idabloki riike külastades tankisin oma MooramaaPaari 91ga. Käis küll ja väga hästi. Kasutajajuhend ütleb kütuse kohta, et: bleifrei normal 91 ROZ. Ehk kui tankida 95, on see niisamagi juba liiga kõrge, 98st rääkimata.

[Tsikkelröövel]

Mul omal oli ka kahtlus, et kõrgema oktaaniarvuga kütus põleb tema jaoks liiga madala surveastmega mootoris aeglasemalt. See ongi tegelikult ainus tõsiseltvõetav põhjus, kuidas 76 jaoks mõeldud mootor 95-ga kehvemini joosta saab. Sest energiasisaldusel vahet sisuliselt pole. Kui surveaste on vastav kütuse oktaaniarvule, küllap on siis ka põlemiskiirus õige.
Kusjuures sel juhul tekib siin lausa kahekordne negatiivne efekt. Et vältida liiga hilist põlemist, tuleb süüdata varem. Aga sel juhul hakkab rõhk ikkagi tõusma liiga vara, st kolvil veel tükk aega tõusta, st see töötab mootorile vastu. Lihtsalt aeglase põlemise tõttu on see rõhutõus küll aeglasem, kui oleks õige benaga, aga see on olemas.
Ja kokkuvõte võiks olla siis nii, et tavaliste mootorikütuste puhul on ikkagi õige valada sisse kütust, mis on ette nähtud just sellele mootorile. Nii saan mina sellest asjast aru.

[pitbull]

2005 a.r1 (Premium unleaded gasoline only)see siis soovitus...mis oktaan siis...kas 95 või 98

[Piats]

Sellega on mõeldud pliivaba bensiini. Sel juhul sobivad mõlemad.
Parandage kui eksin.

[andrias]

Kawa Zx9r 01 unlead min95+ (RON). Vahet ei tunne 95 ja 98 vahel. Seega pigem 95. Ja ausaltöeldes polegi väga neid masinaid, millel on 98min, seega mõttetu.
Ma arvan, et eesti kütustel on kindlasti oktaanarvud paigas, olgugi, et vb mingite solklisanditega saavutatud. Kütteväärtuse ja energiasisalduse määrab ikkagi toorbensiini kvaliteet.
Lennukikütuseid pole proovinud, aga arvan, et need annavad rohkem tulemusi kui mässata 98ga.

[mx77]

pani 76 asemel 93 ja kõrva järgi pani süüte paika (ehk siis varasemaks)), siis sel juhul on süüde liiga varane ja mootor koormatakse julmalt üle. Ja siis pole ka mingi ime, kui torud siniseks lähevad.

Siin enne oli juttu lennukipetrooliumist. Vana GAZ 69 ja ka GAZ 51 käisid sellega ilusti, ainult käivitada oli bensiiniga vaja. Nende autode mootorite lemmikjook muide oli bensiin oktaaniarvuga 66, hiljem 72.

Täpsustan, juttu ei olnud lennukipetroolist (nimetused AVTUR, Jet A1), mis sisuliselt ongi petrool ja mõeldud turboreaktiiv- ja turbopropellermootoritele. Jutt käis lennukibensiinist (nimetus AVGAS 100LL), mis on mõeldud kolbmootoritega lennukimootoritele.