nelesk kirjutas:

madjs kirjutas:

Kas taimetoitlased piima vms produkti tarbivad?

Lahkelt osaliselt tsiteerides Mihkel Zilmeri & co teost "Normaalne söömine", tuntud lahterdused "taimetoitlastest":

1) Lakto-vegetaarlased: kasutavad lisaks taimsele kraamile piima, juustu, jogurteid jt piimaprodukte.
2) ovo-vegetaarlased: lubavad endale ainult muna ainsa loomse valgu allikana lisaks taimsetele produktidele.
3) lakto-ovovegetaarlased - ülemised kaks kokku.
4) preskovegetaarlased: taimne toit ja kala.
5) pollovegetaarlased: taimne toit + linnuliha.
6) "punasest lihast loobujad": nimi räägib enda eest.
7) veeganid: toituvad ainult teradest, kaunviljadest, juur- ja puuviljadest, pähklitest, seemnetest.
fruitariaanid: värsked ja kuivatatud puuviljad, pähklid, mesi, oliiviõli
9) toortaimetoitlased: toituvad taimsest toortoidust, eitavad toidu termilist töötlemist.

Rangelt võttes on taimetoitlased nimetatute seas kaks, seitsmendad ja üheksandad. Kaheksandad ei lähe väga rangelt võttes arvesse, kuna ka mesi on põhimõtteliselt "loomne" produkt (mesilastele tünga tegemine ), samuti on suisa omaette klass seened.

Kõik ülejäänud on tegelikult piiratud söömisega segatoidulised, kes on ise kitsendanud oma toiduvalikut.

Igavesti vahvad terminid või mis!

N.

Kodune töö korralikult tehtud!

Kipsi kirjutas:

Soovitage head riiki, kuhu lend oleks odav, kohapealne elu ja asjad odavad, loodus ilus ja soe .Egiptust palun mitte pakkuda

Lennu kohta ei ta, aga elu Rumeenia oleks hinna poolest väga bro sihtkoht. Liiter veini alla € sama kehtib toobi õlle koha.

mux2hot kirjutas:

Kipsi kirjutas:

Soovitage head riiki, kuhu lend oleks odav, kohapealne elu ja asjad odavad, loodus ilus ja soe .Egiptust palun mitte pakkuda

Lennu kohta ei ta, aga elu Rumeenia oleks hinna poolest väga bro sihtkoht. Liiter veini alla € sama kehtib toobi õlle koha.

Et ei tekiks rumalat küsimust, et kui palju on 1 toop siis...1 toop on:
tallinna toop = 1,1864 liitrit
vene toop = 1,23 liitrit.
uus riia toop = 1,28 liitrit. Kasutusel alates aastast 1833.
riia toop = 1,3216 liitrit.

ohhooo.. seal polegi väga vahet ju... soovitage veel riike, kust ükskõik millise neist toopidest alla euroga kätte saab

Loff kirjutas:

mux2hot kirjutas:

Kipsi kirjutas:

Soovitage head riiki, kuhu lend oleks odav, kohapealne elu ja asjad odavad, loodus ilus ja soe .Egiptust palun mitte pakkuda

Lennu kohta ei ta, aga elu Rumeenia oleks hinna poolest väga bro sihtkoht. Liiter veini alla € sama kehtib toobi õlle koha.

Et ei tekiks rumalat küsimust, et kui palju on 1 toop siis...1 toop on:
tallinna toop = 1,1864 liitrit
vene toop = 1,23 liitrit.
uus riia toop = 1,28 liitrit. Kasutusel alates aastast 1833.
riia toop = 1,3216 liitrit.

Korrektsuse mõttes olgu ära märgitud, et pidasin silmas kogust 0,5l. Kuigi jah toopi õlut ühe € eest kätte ei saa, siis väga palju ka puudu ka ei jää, pool liitrit kohalikku õlut maksab ca 0.6€ poest ostes ja ca 0.9€ kõrtsis. See-eest importõlled maksavad ca 4€.

Jälle targem kui palju on üks toop tegelikult

Vaadates remonidtöökodade hinnakirju torkab pea-aegu kõikjal silma fraas:
"Kliendi juuresolekul teostatud teenustööd on topelt hinnaga! " (Hüüumärgiga versioon pärineb Motodepoo leheküljelt).

Küsimus mis minul sellega seoses tekkis: kas töökoda peab küsima topelttasu seeetõttu, et lollgi saab aru, et tegelikult kulus enamus mehhaaniku aega kohvijoomisele ja selle viimasele kaanele unustas tegelikult ikkagi mehhaanik tihendi tagasi panemata? Ehks siis teisiti öeldes, kas töökoda saab oma 3 tunni tasu nii või teisiti kätte sõltumata sellest kas tööd tehakse 3 tundi või 1.5 tundi?

macintosh kirjutas:

Vaadates remonidtöökodade hinnakirju torkab pea-aegu kõikjal silma fraas:
"Kliendi juuresolekul teostatud teenustööd on topelt hinnaga! " (Hüüumärgiga versioon pärineb Motodepoo leheküljelt).

Küsimus mis minul sellega seoses tekkis: kas töökoda peab küsima topelttasu seeetõttu, et lollgi saab aru, et tegelikult kulus enamus mehhaaniku aega kohvijoomisele ja selle viimasele kaanele unustas tegelikult ikkagi mehhaanik tihendi tagasi panemata? Ehks siis teisiti öeldes, kas töökoda saab oma 3 tunni tasu nii või teisiti kätte sõltumata sellest kas tööd tehakse 3 tundi või 1.5 tundi?

See on seal selleks et igasugune "kodusõppinud mehaanik" ei hakkaks töömehele õpetama kuidas asju teha, olenemata et viimane on oma tööd kaua ja korralikult teinud. Ma ei tea küll kuidas motodepoos tööd tehakse, kuid niipalju kui mina motopoodide remondipoolel olen viibinud, siis tehakse suitsu ja kohvi ikka siis kui töö valmis. Loomulikult on erandeid pikemaid remonttöid tehes. Ja rattaid on samuti erinevaid, seega mõnel rattal olen näinud kuidas piduriklotsid vahetatakse 5 minutiga ja on ka vastavalt raha küsitud ning kuidas mõnel costumil on rehvi 2 tundi vahetatud ja ikka küsitud hinnakirja järgi tavahind. Vastupidised tööd on need, millega see raha tagasi teenitakse(rehvivahetus hinnakirja(mitte tunnihinna) järgi, kuid meister teeb paari minutiga ära).

See on sellepärast, et paljud kliendid on tüütud ja väga targad ja teavad ise paremini kuidas tööd teha, targutavad ja õpetavad kõrval. See segab oluliselt töötegemist ja töötegija jaoks ka tüütu. Targem ja ka tööohutuse suhtes mõistlikum on kliendid töökojast eemal hoida, sest need on tööruumid. Kui ta tahab niiväga kõrval olla, õppida ja õpetada, tuleb selle eest juurde maksta.

tartu depoos küsisin küll ilusti,kas võin kõrvalt vaadata,ütlesin,et targutama ja õpetama ei hakka(kuna niikuinii ei oska ) ja lubati kenasti

Mul ühtegi lolli küsimust ei ole praegu
Aga ühes kohas nägin veel ägedamat silti:
Töötunni hind kliendi juuresolekul KAHEKORDNE!
Töötunni hind kliendi juhendamisel KOLMEKORDNE!

see oli linnu teel ja mustamäe tee risti juures.

...

seni, kuni tühjaks saab.

Äännn kirjutas:

Kui kaua aku peaks töötama? Tavaline, mitte geel, tavakasutajal.

mella kirjutas:

seni, kuni tühjaks saab.

Äännn kirjutas:

Kui kaua aku peaks töötama? Tavaline, mitte geel, tavakasutajal.

V.a. siis kui akut vahepeal laadida*

mart211 kirjutas:

Ma ei tea küll kuidas motodepoos tööd tehakse,

tartu omas kevade poole ei tehtud küll mingil põhjusel väga hästi. tundub et vend kes kallale oli lastud, polnd mootorratast paagi alt varem näindki ja värvipime oli ta ka. samas ei tea, võis olla mingi õpilane või krt teab kes mingil x põhjusel seal töökojas koolivenna tsikli kallal mämmerdamas. ühendada genekast tulevad 2 sarnast pistikut jõuga omavahel ja juhtmestikust tulevad 2 vastet nendele ka jõuga omavahel, no t***, kes selle mehe üleüldse töökotta sisse lasi?!?

Mis on osade autojuhtide tagamõte, kui nad foori taha seisma jäädes jätavad fooriga/ees seisva autoga arutult pika pikivahe ning mingil suvalisel hetkel, kui roheline tuli on veel mägede taga, sõidavad eelseisva auto sabasse?

crazy83 kirjutas:

Mis on osade autojuhtide tagamõte, kui nad foori taha seisma jäädes jätavad fooriga/ees seisva autoga arutult pika pikivahe ning mingil suvalisel hetkel, kui roheline tuli on veel mägede taga, sõidavad eelseisva auto sabasse?

See on väljaravimata hüperaktiivsus. Ei suudeta piisavalt pikka aega ühe kohapeal passida.

mart1n kirjutas:

crazy83 kirjutas:

Mis on osade autojuhtide tagamõte, kui nad foori taha seisma jäädes jätavad fooriga/ees seisva autoga arutult pika pikivahe ning mingil suvalisel hetkel, kui roheline tuli on veel mägede taga, sõidavad eelseisva auto sabasse?

See on väljaravimata hüperaktiivsus. Ei suudeta piisavalt pikka aega ühe kohapeal passida.

Samasse auku kirjutaks autojuhid, kes tükk aega enne takistust ( punane foor, pidurdav auto vms) vajutavad õrnalt piduri peale, just nii, et tuli põlema hakkab, kuid auto tegelikult ei pidurdagi.
Ja siis veerevad sama hooga, pidurituli särades.
Väikestest autodest olen enamasti mööda sõitnud teise rea kaudu, kuid suuremate autode taga on päris ebamugav nii kulgeda.

Aru ma ei saa miks see vajalik on.

Ära siis parempoolse rea kaudu mööda sõida. Seda loetakse kehtiva Liiklusseaduse järgi möödasõiduks, möödasõit vasakult aga ei ole lubatud.

Thesaarlane kirjutas:

mart1n kirjutas:

crazy83 kirjutas:

Mis on osade autojuhtide tagamõte, kui nad foori taha seisma jäädes jätavad fooriga/ees seisva autoga arutult pika pikivahe ning mingil suvalisel hetkel, kui roheline tuli on veel mägede taga, sõidavad eelseisva auto sabasse?

See on väljaravimata hüperaktiivsus. Ei suudeta piisavalt pikka aega ühe kohapeal passida.

Samasse auku kirjutaks autojuhid, kes tükk aega enne takistust ( punane foor, pidurdav auto vms) vajutavad õrnalt piduri peale, just nii, et tuli põlema hakkab, kuid auto tegelikult ei pidurdagi.
Ja siis veerevad sama hooga, pidurituli särades.
Väikestest autodest olen enamasti mööda sõitnud teise rea kaudu, kuid suuremate autode taga on päris ebamugav nii kulgeda.

Aru ma ei saa miks see vajalik on.

Äkki nende pärast, kes sõidavad nende taga pea olematu pikivahega?

zx12r kirjutas:

Äkki nende pärast, kes sõidavad nende taga pea olematu pikivahega?

Katsun oma pikivahe ikka linnakiirustele piisavana hoida. Piisavana pean silmas, et ise pidama saaks ja, et mulle vahele ei reastutaks.
Järvevanal hetkel näeb seda väga hästi kus on vaja 30 ja 50 km/h neid põikeid teha.
Enne seda põiget hoitakse piduripedaalil, et põlema hakkaks ja siis võetakse see põige ikka sama kiirusega.
Ja järvevanal kohtub ka neid, kes arvavad, et 50km/h see põige ei ole lihtsalt võimalik ja võtavad seda põiget väga aeglaselt ( ok, vb on ta seal esimest korda )

Nüüd läks vb liiga suureks vingumiseks

Igatahes, mõtlesin selle piduri tule asja peale ja mõtlesin, et kolmandast piduritules ( mis on enamasti tagumise akna taga) võiks teha selleks nö "status bar".
Kui inimene vajutab õrnalt hakkab vasakult äärest põlema mingi 2-3 LED ja mida tugevamini vajutada, seda rohkem LED põleb. Ning kui tehakse äkk pidurdus ja tööle hakkab ABS siis võiks eredalt põleda või vilkuma hakata. Sellest saadava info põhjal oleks võimalik liiklust palju rohkem sujuvaks teha. VIST

Mingi aeg tagasi oli kuskil just vingumine nende peale kes käiguga pidurdavad/aeglustavad. Keegi tark lubas kommentaariumis isegi kõigist sellistest üle sõita. Paljud ka sõidavad sedasi tagant sisse kui piduritulesid ei näe. Eessõitja ju ei oska kuidagi hinnata milliste oskustega sõitja tagant tulija on.

...mingi aeg tagasi oli vingumine nende juhtide kallal, kes liiga järsult hoo maha võtavad

Thesaarlane kirjutas:

mart1n kirjutas:

crazy83 kirjutas:

Mis on osade autojuhtide tagamõte, kui nad foori taha seisma jäädes jätavad fooriga/ees seisva autoga arutult pika pikivahe ning mingil suvalisel hetkel, kui roheline tuli on veel mägede taga, sõidavad eelseisva auto sabasse?

See on väljaravimata hüperaktiivsus. Ei suudeta piisavalt pikka aega ühe kohapeal passida.

Samasse auku kirjutaks autojuhid, kes tükk aega enne takistust ( punane foor, pidurdav auto vms) vajutavad õrnalt piduri peale, just nii, et tuli põlema hakkab, kuid auto tegelikult ei pidurdagi.
Ja siis veerevad sama hooga, pidurituli särades.
Väikestest autodest olen enamasti mööda sõitnud teise rea kaudu, kuid suuremate autode taga on päris ebamugav nii kulgeda.

Aru ma ei saa miks see vajalik on.

tegemist on automaatkastiga autodega selliseid on ka olemas--ausalt

Kas krossika pleekinud plastikuid saab kuidagi värskendada? et värv ei oleks nii tuhm vms

Cool 2000 mis sa sellega öelda tahad ?

Et manuaal kastiga auto piduripedaalil ja automaat kastiga piduripedaalil on erinev otstarve ?
Kui välja jätta see, et automaadil peab koha peal pidurit vajutama, et käike vahetada.
Automaatidel ei olegi see möeldud pidurdamiseks ?

Ma hetkel ei järgi so loogikat

Thesaarlane kirjutas:

Cool 2000 mis sa sellega öelda tahad ?

Et manuaal kastiga auto piduripedaalil ja automaat kastiga piduripedaalil on erinev otstarve ?
Kui välja jätta see, et automaadil peab koha peal pidurit vajutama, et käike vahetada.
Automaatidel ei olegi see möeldud pidurdamiseks ?

Ma hetkel ei järgi so loogikat

Mõnedele meeldib käik välja võtta lihtsalt selle asemel, et mootoriga pidurdada olukorras, kus pole otseselt hoogu juurde vaja. Seda ka automaat kastiga (Olen kohanud küll selliseid). Ma ei tea, kuidas küll sõites, aga seistes peab ju pidurit all hoidma, et käigukang üldse liiguks. Ju siis sealt see harjumus samal ajal pidurit all hoida, et vajadusel kohe käigu sisse saaks panna uuesti.

(Üks võimalik seletus)

Thesaarlane kirjutas:

mis sa sellega öelda tahad ?

Seda, et manuaalil toimib mootoripidurdus ja hoog raugeb mõistlikult, enamusel automaatidel on aga pidev vedu taga (ka tühikäigul) ja hoog ei rauge niigi kiiresti kui vabakäigul veeredes... Ja seetõttu imiteeritakse kerge pidurivajutusega mootripidurdust. Pole ju mõistlik 50kmh pealt teisele perse alla lasta ja siis pea plokki pidurdada kui kohekohe on roheline sütimas.

(Sõltuvalt mudelist) sõidupealt saab automaati neutraalile ja tagasi vahetada küll.

Minu autoga kuskil linnas ummikutes 0...30kmh liikudes ei saagi eriti teisiti kui jalg peaaegu kogu aeg õrnalt piduril. Automaatkasti võlud. Ma pole küll proovinud, aga kui pidur lahti lasta ja masinavärki töötamast mitte segada, siis tundub, et ketrabki endale pikapeale lõpuks mingi 20...30kmh ise vaikselt sisse. Vaiksel kulgemisel tulebki pidurit kiiruse ja veo reguleerimiseks kasutada umbes nagu tsiklil mõnedel puhkudel tagapidurit ( U pöörded, nokatõsted jms). Eks neid piduriklotse ja kettaid on ka mehelt rohkem kulunud 200K läbisõidu peale kui manuaalmasinatega vanasti.

petz61 kirjutas:

...mingi aeg tagasi oli vingumine nende juhtide kallal, kes liiga järsult hoo maha võtavad

Ühe korra "vingusin" mina!
On ikka tobe küll, sõidad suurema auto taga ühtlases tempos, koos üldise vooluga ja siis kuskil kiirusepiirangu juures (nt. 90-70 või 70- 50 kmh) surutakse täiega pedaale, selle asemel, et rahulikult hoog maha võtta ja sobivasse kiirusesse veereda.

edu

yeekim kirjutas:

petz61 kirjutas:

...mingi aeg tagasi oli vingumine nende juhtide kallal, kes liiga järsult hoo maha võtavad

Ühe korra "vingusin" mina!
On ikka tobe küll, sõidad suurema auto taga ühtlases tempos, koos üldise vooluga ja siis kuskil kiirusepiirangu juures (nt. 90-70 või 70- 50 kmh) surutakse täiega pedaale, selle asemel, et rahulikult hoog maha võtta ja sobivasse kiirusesse veereda.

edu

Mu meelest on ka eriti tobe selline olukord. Samas mõni sõidabki suure auto taga nii väikese pikivahega, et mööda peab sõitma mõlemast korraga. Või siis sõidan mööda ja reastun südamerahuga suure auto taha ning tallan pidurit, sest mulle ei meeldi sõita ohtlikult lühikese pikivahega, eriti talvise teega.

Tsikliga möödasõit no problemo aga auto mul nii äkiline ei ole.