kasutaja1 kirjutas:

andsin ühele tütarlapsele oma rollut proovida ja nii kui ta oli kaugemale jõudnud teadsin kohe et paneb käpuli..PANIGI plekkis kinni ja polnud porobleemi

Mina küll ei hakkaks tüdrukult raha võtma. Mul oleks rohkem temast kahju.

Hr. Kaaru kirjutas:

hea näide elust enesest

Ma ei tea mis ma selle vennaga teeks
Ilma sinisesilmata ta vist ei pääseks.

Ilma sinisesilmata ta vist ei pääseks.

No ma ei tea aga jutt käib ikkagi sõpradest. Mina isiklikult küll oma sõpru rusikatega ei tümita.

Rat-Roy kirjutas:

Ilma sinisesilmata ta vist ei pääseks.

No ma ei tea aga jutt käib ikkagi sõpradest. Mina isiklikult küll oma sõpru rusikatega ei tümita.

Mul oleks rattast lihtsalt NII kahju.

Kunagi oli mul voshod 3M ja andsin sõbrale sõita. Tulemus oli selline et, sõber suutis kickstarterit vägistades mootorisse augu teha. Proovisin parandada aga ei saanud hakkama, sõber laiutas ka käsi.
Aastaid hiljem andsin ühe teise sõbra naisele rollerit proovida. See sõitis sellega liivahunnikusse ja ka lõhkus masina ära. Õnneks siiski mitte lõplikult. Samas ostsin kunagi lapsele pocketi, kes seda samuti sõpradele laenas ja need selle katki ka tegid.
Moraalina võin öelda et mitte mingil juhul ei tasu oma ratast, ükskõik kui savi teil ka ei ole, laenata inimestele(sõbrad või mitte)kes pärast õlgu kehitaks ja parandada ei mõistaks.
Nüüd sõidan Yamuga ning olen sõita lasknud vaid 1 tuttaval, ning tema on tõesti selline mees keda saab usaldada.
Samas oleks siin teemas ka hea ära märkida kui paljudel on sõber pärast ratta puruks sõitmist, siis ka parandada aidanud ???

Ma arvan, et peale rõdu betoonserva sõitmist olid sel tegelasel mõlemad silmad piisavalt sinised.

Teemasse ka: Minu tsikliga on küll soovijad sõita saanud. Soovijad, keda hästi tunnen - mitte tuttavad, vaid sõbrad. Ning sellest lähtuvalt ka vice versa - olen saanud sõprade tsiklitega sõita. Ja mõni sõber on lausa nii hea, et tema kätte usaldan tsikli pikemaks ajakski - näiteks siis kui ise reisil olen. Nädala-paari pärast tagasi Eestisse jõudes on ju tore, kui tsikkel vahepeal sõita saanud ning paak ka täis pandud on
Samas - päris algajale või platsisõidu proovijale tsiklit ei usalda - 270kg ratast võib kohati üle jõu käia.

Ning tegelikult on eestlased päris lahke rahvas - paar korda on elus tulnud ette olukord, kus tahaks ühte või teist tsiklit proovida. Ning siin foorumis kasutajatele PS sel teemal saadetud. Ning rahvas on vastu tulnud ning olen saanud oma soovitud ringid ära sõita küll. Eriti suured tänud siinkohal Onu Credole Aprilia Tuono proovisõidu eest. Ärge nüüd tormi jooksma hakake

Suvalisele vennale, kes suvalises kohas sõita nurub (jah, paar tükki on selliseid olnud), ma pole sõita andnud.

jegesmesh kirjutas:

Hr. Kaaru kirjutas:

hea näide elust enesest

Ma ei tea mis ma selle vennaga teeks
Ilma sinisesilmata ta vist ei pääseks.

Kunagi andsin suure nurumise peale ühele sõbra sõbrale oma vana väikeste ratastega Jawat. Ise sõitsime autoga. Algul sõitis ta meie järel ja kõik oli kena. Nagu suuremale teele saime, nii vend meist mööda süstis, meie ette keerates pidi hakatuseks meil nurga maha keerama. Siis kaldus, punn põhjas, vasakkurvis paremale teepeenrale ja läbis selle kurvi peenral, külglibisemisega nii, et suutis seal lebanud telliskivi kahe ratta vahelt läbi lasta ilma seda puutumata. Ja kadus silmist. Krt, küll ajas vihale, lõhub tsikli ja pärast vastuta selle lolli elu eest. Kusjuures ma siiani ei tea, kas ta tegelikult sõita oskas või mitte. See julm slaid (ise ei suuda siiani midagi ligilähedastki) ütleks, et ju oskab. Aga tegu iseenesest...???

Tagasi tahtis ka sõita, aga ma ei lubanud. Tuli siis pära peale. Parklast välja keerates kukkus undama, et maas on liiv, järgmises kurvis sama vile. Selgus, et vend oli kunagi tagaistmelt ära kadunud ja kartis taga sõita. Ma pole eriti kättemaksuhimuline indiviid, aga pean tunnistama, et mulle pakkus teatud rahuldust sõita veidi kiiremini, kui ma seda muidu teinud oleks.

Pärast seda pole oma masinaid andnud kellelegi, peale oma isa (kelle oma Jawa algselt oli) ja kasutaja Isakese, kes minu õnneks mulle mu praeguse masina vägisi ära tõi ja minu aastatepikkuse piinarikka kiibitsemise hoobilt lõpetas.

Mul ka halb kogemus.Paar aastat tagasi sõber ütles ,et ta tahab ka endale biket osta ja tahaks väga proovida.
Teades ,et ta on kunagi ammu jawaga sõitnud leebusin ja lubasin proovida.Seda pidin kahjuks väga kahetsema,kuna sõita jõudis ta 200m otse.siis keeras ümber ja kiirendas tagasi, äkiline pidurdus enne minuni jõudmist ja siis nad lohisesid mõlemad minu poole.Väga raske oli vaadata oma äsja ostetud Cbr-i asfalti kündmas. Kõige kurvem oli see,et mul oli puhkuse esimene päev ja varuosade ja värvimisega läks ca 1kuu.
Sõber oli päris lõhki kuna oli teksade ja T-särgiga ja sai oma eksimusest aru ning korvas mulle rem.kahjud.
Tuttavad nüüd õnneks enam ei küsi sõita,kuna teavad mis juhtus.

Kõige naljakam on see, et ma ei saa aru kuidas nad suudavad külili keerata või kuskile liivahunnikusse sõita. Ometi kui sidur on olemas.
Tegelt piisab isegi gaasi ma laskmisest.

Olen ise küsinud proovida ja olen ka saanud, kukkunud siiamaani pole võõraste ratastega.
Olen ka enda ratast mõnedele proovida andnud, kui tean et oskab sõita ja ajud õige koha peal siis julgen veel anda.
Ehkki mõnedele olen ka ei öelnud, need tüüpilised vanamehed siis, kes päev läbi õlut ja viina libistanud ning siis tahaks ka ratast proovida, et kunagi sai ju jawaga sõidetud jne...

jegesmesh kirjutas:

Kõige naljakam on see, et ma ei saa aru kuidas nad suudavad külili keerata või kuskile liivahunnikusse sõita. Ometi kui sidur on olemas.
Tegelt piisab isegi gaasi ma laskmisest.

Ah tead. Sõita ei oska (veel hullem kui pole kunagi sõitnudki) ja ärevus sees. Tõstsin ka siin ühte tüdrukut ikka tsiklile... Kui liikuma hakkas, siis ehmatas ära ja unustas kumba pidi gaas maha keerata. Ise istusin taga ja õnnestus vigastusteta asi lõpetada. Ühte sõpra õpetasin kes sai platsil hästi hakkama. Nüüd lubas lube tegema minna. Annan hea meelega oma ratast proovida aga peale seda väikest äpardust nüüd enne ikka teooria ja lihtsate harjutustega. Kes juba oskab see nagunii mu ratta selga ei kibele.

Ise olen ka tänulik, et olen mõnda ehtsat pilli ka proovida saanud.

Sõpradele peab ratast laenama, äkki kunagi laenavad nad oma naist vms

Ei tglt enda ratast pidevalt sõpradele laenanud. Pole kahju.
Sepp on isegi kiirendust sõitnud mu rattaga.(pisar tuli silma küll muidugi kui burnouti tegi )
Hetkel ratas juba nädal aega sõbra käes olnud. pole probleemid.

Mu vend pani aastaid tagasi mu suhteliselt vastostetud mopiga (Zid) külje maha, erilisi vigastusi ja kahjusid ei olnud kuid meele tegi mustaks küll.

Oli üks peretuttav, kes tsiklit nähes küsis sõita. Ütles, et valdamisega probleemi pole jne, et on hea sõitja ja puha.
Andsingi sõita ning mis juhtus!?! Juhtus nii, et hakkas oma n-ö oskusi näitama ja pani ilusti külili. Ise muidugi lendas üle selle piduriheebli niet see puruks ja küljest takka otsa ära Ega kahju ei hakanud, naerda sai kõvasti. LEppisime kahju summas kokku ja elu läks edasi. Vot tak.
Terv.

Kord kolleeg tahtis proovida, tiirutas natuke õuepeal ringi ja kiitis head häält.
Pärast küsis 20€ laenuks, läks töölt ära ja ei maksnudki tagasi!

tonytonn kirjutas:

Kord kolleeg tahtis proovida, tiirutas natuke õuepeal ringi ja kiitis head häält.
Pärast küsis 20€ laenuks, läks töölt ära ja ei maksnudki tagasi!

Kui tahad sõbrast lahti saada, laena talle raha või tsiklit

edu

Kaks õnnetut juhtumit on olnud , esimene kord oli tuttav mitu korda sõitnud aga sai siis saatuslikuks liiv , mingi tüüp kes väidetavalt ette jäi või misiganes. Igatahes saime suvi otsa gondleid lappida ja varuosi otsida ( ise tahtsin ka näppe muidugi õliseks teha , ja tegin ka )
Teisel korral pääsesin väikese külaskäiguga Hannes56-e juurde kes eemaldas kriimud commandant 3-ga .
Samas kui ise näed oma tsiklit külge maha panemas , siis väga ei taha tekitada teisele seda tunnet ja siiamaani olen seda meeles pidanud ja suutnud teiste tsiklid ilusasti samasugusena tagasi tuua ( või äkki on lihtsalt vedanud )

Endal biket pole. Esimest korda sai proovitud naise õe mehe masinaga eelmine suvi. Esimene kord elus üldse ratta seljas! Küsisin siis nii muuseas, et kas võib proovida korra sõita (tühermaal) ei olnud probleemi tehti kerge 10 min koolitust kuidas peaks mida tegema ja sõit algas Kuna olnud ammu juba plaan endal lube tegema hakata siis olin eelnevalt juutuubist igasugu videosi vaadanud esimestest sõitudest jne, jalad käed värisesid igatipidi aga lõpuks midagi hullu polnudgi.
Tagantjärgi mõeldes ilma kiivri ja millegita sai proovitud oleks asi võinud päris kurvalt lõppeda... Kui neid videosi vaadata netis siis ei teagi mida mõelda kas siis mõni tõesti sihilikult tõmbab oma esimesel sõidul 1000cm punni põhja ja proovib minekut v?

Juss kirjutas:

Kui neid videosi vaadata netis siis ei teagi mida mõelda kas siis mõni tõesti sihilikult tõmbab oma esimesel sõidul 1000cm punni põhja ja proovib minekut v?

Jah, sest nii on äge ju. Ja nad tegelt on profi kaskadöörid

Juss kirjutas:

kas siis mõni tõesti sihilikult tõmbab oma esimesel sõidul 1000cm punni põhja

Sugugi mitte sihilikult... Ta lihtsalt ei oska arvestada kiirendusega ja vastavalt keha vastu hoida - ratas hakkab alt ära sõitma, käed/sõrmed lähevad sirgu ja sõrmed tõmbavad gaasi järjest peale. Nii ta progresseerub... ja pärast on tunne või räägivad, et gaas jäi peale. Ratta andja peaks algajale soovitama, et ta ei istuks algul tikksirgelt või sirgete kätega.

Mul õnneks halvad kogemused puuduvad:)
Aga noh, ma annan sõita ainult nendele, kel load on:)

Siiamaani õnneks halvad kogemused puuduvad. Ai, tegelikult varasest lapsepõlvest paar tükki on. Üks sõber sõitis mu Jawettaga vastu tõstukit esirehvi puruks. Ja ühe korra andsin Jawettaga suurtele poistele sõita, no need andsid ikka täiega pähe ja tegid hüppeid. Lääne ratastega ei ole midagi halba juhtunud, ilmselt ka selle pärast, et ei anna sõita igale tondile kes küsib, kui siis ainult sõbrale ja siis kah sellisele kellel on load, SÕIDUKOGEMUS ja MÕISTUS.

Peab siinkohal tänama sõber Samsat, kes julges mulle oma tsiklit harjutamiseks anda, kui ma A-katti tegema hakkasin. Mõnel mehel lihtsalt on head närvid. Õnneks ma midagi ära ei lõhkunud, kuigi esimene proovimine oli suure vihmaga ja hakatuseks oli vaja ju aeglase hooga kallutamisi õppida, kus kukkumised just kõige kergemad tulema.

Minu ratta pani küllili teine mees, kellele seda proovida andsin. Lenksu ja siduriheebli pidin ära vahetama (need ta maksis ausalt kinni) aga kriimud on ikka veel peitmata. Arvestades, et ma olen ise pärast kahel korral ratast samale küljele toetanud ja eeldatavasti tuleb seda veel ette,ei pea kiiret värviparandust nii oluliseks kah.

Mina olen andud oma ratast proovida neile sõpradele kes tean et sõita oskavad!Enamjaolt ple hullu miskit olnud aga 1 kord pani sõber külje maha nii et kondlid [Motobot: õige on "gondlid"] sumpa kriibitud suund ja peegel ribadeks!Sai siis katkised jupid asendatud uutega ja kuna ratas must siis kriimud musta spreiga üle lastud ja kokku lepitud et kui korda teen siis jagama seda rahaasja!Nüüd ratas korras ja kui teen juttu et kuidas siis nende rahadega jääb siis vahetab sõber sujuvalt teemat v siis ei tee aru saama !Palju mul lappimine maksma ei läinud sest enamuse tegin ise ää aga sellest moraal et isegi sõbra käest tuleb raha kohe võtta sest inimesetel kipub tekkima selektiivne mälu sellistes olukordades!

kriimu kirjutas:

... sõbra käest tuleb raha kohe võtta ...

Sõber sõbra p***e koorib!

Endal kogemus esimese rattaga kui sai antud sõbrale heameelega proovida, sealjuures hetkekski mõtlemata sellele et kutt ei olnud kunagi varem tsikliga sõitnud. Pani siis raadi lennuväljal kolmanda käigu peeneks, nõksa üle 200 ja siis küsis ka et kas rohkem ei lähegi või Aga praeguse hetkeni on kõik proovijad olnud täpselt sellised et vaja ikka punn põhja keerata ning rattast viimast võtta. Ime et midagi juhtunud ei ole minu ratastega siiani. Kasutaja kriiiz ratta suutis see algselt mainitud sõber küllili ajada nõnda, et omades a kat ja 60km sõidukogemust minu masinaga, otsustas ta et honda firestorm on talle nagu valatud ja proovis nokka tõsta raadi lennuvälja alguses mitte raja sihis vaid risti ja suunaga kruusatee poole ning kaks sekundit varem küsisin kriiizilt et mis sa siis teeks kui ta su rattaga käna paneb, ning vastuseks oli et mis siis ikka maksab kinni ja siis kohe käis hea ragin ja kutt oli juba küllili. Maksis kõik ilusti kinni ja masin nagu uus. Tuleb ilmselt anda masinat ainult neile kes jaksavad kinni maksta. enda praegust masinat ei taha küll jagada kuna kaua otsitud kallike

s6pradele ikka annan aga need on v2hesed....ja ylej22nud kysijad enam ei taha kui ytlen levinud lause,,pr22nikux v22nad tsikli ostad minu hinnaga 2ra,,

pitbull kirjutas:

,,pr22nikux v22nad tsikli ostad minu hinnaga 2ra,,

aga nii ongi õige, isegi usaldusväärsed sõbrad saavad ainult selle tingimusega sõita.

Otseselt halbu kogemusi polegi, kade pole ka olnud. NSR 125 - kui lube polnud, lasin lubadega sõpradel end sõidutada. Tuleb käituda vastavalt oma südametunnistusest ja teise inimese kohusetundest. 600-st GSXF-i olen üsnagi sõbralikult jaganud, usaldades inimesi ja teades, et kui miskit juhtub, siis leiame koos lahenduse.
Erinevaid rattaid peab proovima, korra olen laskunud samasugusele tasemele nagu need Bomšid nurujad ja küsisin proovisõitu V2 aparaadi omanikult. Tegin küll nurudes oma margi täis, kuid SV650-ga sõita, sportsumpsidega.. oeh, elamus missugune, isegu rahulikult cruisides.