Majanduskasvu ootuses

[marti252]

Mõtlesin, et shokeeriks natuke inimesi ja tooks nad maapeale tagasi.
Kunagi sai nafta teemal diplomitöö kirjutatud ja kuna asi on nüüd väga aktuaalne, siis lükkan siia ka oma viimase üllitise üles.

Kuna asi puudutab ka kaudselt mootorattaid ning motoelu, siis võib see suht hea lugemine olla.

Jama on see, et see on tehtud publiku jaoks, kes natuke on nafta teemaga kursis.

Peaminister Ansip arvab, et “pidev õppimine, hariduse ja teadus-arendustegevuse eelisfinantseerimine “ on majanduskasvu eelduseks
Eesti majanduskasvu ja tööhõive kava 2008 – 2011 kirjutab, et Majanduskasvu ja konkurentsivõime eelduseks on stabiilne makromajanduslik keskkond, konservatiivne eelarvepoliitika ning pikemas perspektiivis euro kasutusele võtmine.
Ärielu.ee arvab, et Majanduskasvu eelduseks on tööturu paindlikkus.
See kõik võib olla õige. Aga ilma milleta eelnevad ei saaks toimuda on Odav, kergesti kättesaadav energia.

David Stern professor New Yorki Rensselaer-i Polütehnilisest Instituudi majandusõppetoolist väidab, et füüsikaline teooria näitab, et ilma juurdelisanduva energiata ei ole majanduslik tootmine ning seega ka majanduskasv võimalik.
Teisisõnu ilma vabalt kättesaadava energiata ei saa ka majandus kasvada.

Kuna praegune majandusmudel baseerub võlgadel või teisisõnu laenudel, siis peab meie majandus ellujäämiseks järjepidevalt kasvama.

On lihtne alahinnata, kui oluline on laen meie majanduses. Enamik ettevõtteid ei saaks ehitada uusi tehaseid ilma laenamiseta. Ilma laenudeta oleksid ettevõtted palju väiksemad kui praegu. Rahvusvaheline kaubandus oleks palju raskem kui praegu. Isegi isiklikul tasandil laen on väga oluline. Kui paljud kodanikud oleksid võimelised ostma omale kodu ilma laenuta või minema ülikooli ilma õppelaenuta?
Selleks, et meie võlal põhinev süsteem töötaks nii nagu planeeritud, peab majandus kasvama. Muidu jääks majanduses raha puudu.

Seoses kasvava majandusega, leiavad paljud võlgnikud, et nende rahaline olukord on paranenud selleks ajaks, kui osutub vajalikuks laen maksta tagasi. Isegi kui on vaja tagasi maksta laenu pluss intressid, jääb võlgnikule palju raha veel üle muude asjade jaoks, sest majandus on kasvanud ja tema olukord paranenud.

Vastupidine on tõsi kahanevas majanduse. Kui saabub aeg tagasi maksma laen, leiavad paljud võlgnikud, et nad on vallandatud või nende sissetulek on vähenenud. Võla tagasimaksmine on sel juhul palju keerulisem. Laenu tagasimaksmise probleemide tõttu saamatajäänud rahahulk suureneb. Need, kes suudavad võlga tagasi maksta, jõuavad sageli olukorda, kus neil ei jää raha muudeks kohustusteks.

Kahanev majandus muudab ettevõttele kapitali planeerimise raskeks, sest ei teata, kas on tulevikus piisav nõudlus toote järgi või piisavalt toorainet toote jaoks või kas jätkub nõudlust kogu kapitali seadmete kasutusajaks, mis sai ostetud. Tahetakse uskuda, et uus tehas, või uus masin, leiab kasutust kogu oma kavandatud eluea, nt 40 aastat. Kuid kahanevas majanduses, on üsna tõenäoline, et mõned vajalikud osad on puudu, 10 või 20 aasta pärast. Kuidas on võimalik sellises keskkonnas maha kanda kulusid? Miks peaks laenuandja olema valmis andma pikaajalist laenu?

On olemas akadeemiline paber nimega “See kord on teistmoodi: Panoraamiline ülevaade kaheksa sajandi finantskriisidest”. Paber leiab, et läbi ajaloo, valitsuse maksujõuetus võlgu tagasi maksta, on esinenud väga sageli. Paber märgib (lk 15): "On märkimisväärne, et maksujõulised üldjoontes on kõik äärmiselt edukad kasvu lood. See on just selline toime mida me ootaksime. Kui riikide majandused kasvavad kiiresti, võivad nad tagasi maksma oma võlad koos intressidega. Aga majanduskasvu kahanedes, muutub palju raskemaks võlgu tagasi maksta ja tekib palju maksejõuetuid riike.

Meie võlal põhinev rahandussüsteem vajab majanduskasvu jätkumist. See ei ole püramiid skeem, kuid see omab samasugust probleemi, et ei ole jätkusuutlik ilma majanduskasvuta.

Rahandussüsteemi võimetus jätkata ilma majanduskasvuta saab olema eraldi riskitegur majandusele, suurendades oluliselt mõju isegi väikesele pikaajalisele aeglustumisele. Vajadus majanduskasvuks on põhjus, miks Bernanke ja Geithner töötavad nii kõvasti, et saada majanduse uuesti kasvama.

Energia - komistuskivi

Kui kõigi toorainete, mida me vajame, kättesaadavus jätkab kiiret kasvu, siis on võimalus, et majanduskasvu paradigma võib jätkuda. Kuid üha enam see nii ei ole. Suureks takistuseks on odav energia.
Odav energia hoiab meie autod ja tehased töös, jätab majaomanikele piisavalt raha, et tagasi maksta nende kodulaenud ja võimaldab globaalset kaubavahetust, mis on vajalik globaliseerumiseks.

Me elame piiratud Maailm. Odavat energia ei saa kesta igavesti. Lõpuks ta saab otsa ja me peame liikuma edasi kallimate energiate kallale. Just see on juhtunud nii naftat ja maagaasi.

OECD saab vaadelda kui naftat tarbivate riikide organisatsiooni. Siia kuuluvad Ameerika Ühendriigid, Kanada, Euroopa, Jaapan ja Austraalia. Sellel graafikul on Rune Likvern kujutanud:
• OECD poolt tarbitud naftat
• nafta hind

Mida me näeme sellelt graafikult, on et OECD saavutas nafta tarbimise haripunkti aastal 2005 ning on hakanud vähenema sellest ajast peale. Hinnad hakkasid tõusma umbes samal ajal, kui OECD poolt ostetavad nafta kogused hakkasid vähenema.
Samal ajal jõudis maailma naftatootmine platoole (umbes 2005aastal). Oli rohkem pakkujaid saadavale õli, kui varem, mis tõi kaasa hindade tõusu. OECD tahtis rohkem naftat, aga ka naftat tootvad riikid soovisid rohkem naftat, lisaks arengumaad nagu Hiina ja India soovisid rohkem naftat. Vastuseks kõigele sellele nõudlusele hakkas nafta hind aina tõusma ja tõusma, kuid kogu maailma pakkumine vaevalt nihkus ja nafta kogus, mida OECD-l oli võimalik osta, hakkas langema. Esimesi kõrgeist hindadest põhjustatud valusid hakkati tundma aastal 2006 ja juulis 2008 saabus murranguline hetk. Sellel kuul saavutati suurim naftatootmine maailmas samuti kõigi aegade kõrgeim hind, millele järgnes suur finantsturgude kokkukukkumine. Lähme kõigepealt tagasi 2006

Isegi enne 2006 kodulaenumaksed olid väga haavatav osa majanduses. Peresid julgustati võtma suuri laene ja suurenenud kodude nõudlus saatis eluaseme hinnad lakke. Kui nafta hinnad hakkasid kasvama, hakkasid kõrgemad bensiini ja diislikütuse hinnad ümeber lükkama süsteemi, mis ei olnud juba oma olemuselt jätkusuutlik. Aastaks 2006, olid pered aina vähem võimelised säilitama oma kõrgeid kodulaene ja majad hinnad hakkasid langema. See alustas majade hindade langust, mida me näeme ka praegu. Graafikult võib näha, et majade hinnad aastal 2009 on ikkagi väga kõrgel võrreldes varasemaga, seega pole see protsess veel suure tõenäosusega lõppenud. Kui inimestel ei ole tööd ja liiga palju maju on ehitatud, võib tekkida olukord, kus majade hinnad võivad isegi langeda alla ajalooliste normide.

See graafik on punktdiagramm, mis märgib nafta koguste toodangu kuude lõikes ja nafta hinnad antud kuus mitme aasta ulatuses. Kuna nafta hind tõusis, kasvas ka nafta toodang - kuid mitte väga palju. Hind lõpuks tabas suur punkti graafik, mis oli 147 $ barrelist juulis 2008, samal kuul maailma nafta tootmine saavutas oma maksimaalse punkti. Siinkohal toimus murdepunkt. Kommertskrediit muutus palju vähem kättesaadavamaks, mis vähendas nafta nõudlust. Vähenenud nõudlusest tingituna, mis oli põhjustud krediidi vähesusest, langesid hinnad väga kiiresti 147 $ barrelist 31 $ barreli kohta detsembris 2008. Finantskriisi, nagu me teame, oli alanud. Käesolev finantskriisis on täpselt see, mida paljud meist olid prognoosinud, mis oleks olnud Peak oili tulemuseks, sest ressursse on vaja juurde, et majanduskasvu hoida. (On võimalik varjata majanduskasvu puudumist laiendades krediiti ja Greenspan kasutada just seda lähenemist 2000-ndate alguses.) Pärast olemasolevate ressurssidega langema hakkamist, majandus hakkab langema, maksejõuetus võlgade tagasi maksmisel hakkab tõusma ning varsti pärast seda, krediidi olemasolu hakkab vähenema. Me võime kokkuvõtta, mis hakkab juhtuma järgmisel skeemil

Kõik need probleemid viivad meid praeguse finantskriisini, mille on põhjustanud püüe pidevalt laiendada meie majandust piiratud Maailmas. Odava nafta vähesus oli suureks piiravaks teguriks. Isegi kui meil oleks õnnestunud odava nafta vähesuses probleem lahendada, oli ka muid piiranguid, milleni me olime jõudnud, nagu puhta vee ja odava maagaasi probleem. Ma ei saa rääkida palju neist probleemidest praegu, kuid need piirangud omavad tavaliselt sama mõju finantssüsteemile, mis nõuab majanduskasvu – nagu meeletu võlgade kuhjumine ja võimalik süsteemis lagunemine.

USA saavutas naftatootmine haripunkti 1970. M. King Hubbert oli pikka aega ennustanud tippu USA naftatootmisele umbes sel ajal, kuid vähesed uskusid teda. Haripunkti saabumise ajal, tootis USA-s naftat ainult 48 osariiki. Kui vajadus suurema tootmisvõimekuse järgi sai selgeks, oli neil võimalus alustada tootmist Alaskas pärast naftajuhtme ehitust.

Meil oli võimalus naftatootmist alustada ka Põhjameres ja Mehhikos, kohe pärast USA naftatootmise vähenema hakkamist. Need allikad on hakanud praeguseks samuti langema. On võimalik näha, et neil graafikuil tootmise kõverad varieeruvad sõltuvalt asukohast. Alati ei ole nad sümmeetrilised.

See on graafik viimasest OPEC-i väljaandest. Graafik on veidi segadusse ajav, sest see näitab kahte asja korraga - OPECi nafta tootmist, kasutades skaala vasakut ja maailma nafta tootmist, kasutades skaala paremat poolt. Kui hinnad langesid kõrgelt juuli 2008 tasemelt, olid ettevõtted äkki palju vähem huvitatud nafta tootmisest. Uued projektid pandi seisma, sest hetke naftahind langes alla kulusid, mida enamik ettevõtteid peaks investeerima, et seda naftat kätte saada. Graafik näitab, et tootmine vähenes kohe pärast hinna langust. (Märkus: Kompaniid enamjaolt ei pannud kinni olemasolevat tootmist, sest enamus kulusid olemasolevatele tootmisrajatistele olid juba tehtud ja piirkulu, mis oli väja tootmise säilitamiseks oli küllaltki madal. Jätkuv tootmine nendest vanematest puuraukudest on peamiseks põhjuseks, miks me saame ajutiselt osta naftat nüüd odavamalt, kuigi me ei saa eeldada seda pikaajalises perspektiivis. Tootmine nendest vanematest kaevudest väheneb igal aastal ja et tootmine jääks isegi platoole, peab uusi puurauke järjepidevalt juurde puurima. ) (Märkus: langus maailma naftatoodangus septembris 2008 oli tingitud kahest orkaanist USA-Mehhiko lahel).

Tony Eriksen tegi selle prognoosi naftatootmisest, põhinedes analüüsil tõenäolistest tuleviku tootmismahtudest individuaalsetest suurtest naftamaardlatest. Enne hinna langust, tundus, et maailma naftatootmine jätkab platool olemist mõnda aega veel või isegi suurendada tootmist natuke. Kui aga firmad mõistsid hindade kukkumist, hakkasid nad tootmisplaane edasi lükkama, kuniks hinnad oleksid paremad. Kuid olemasolevad naftamaardlad on jätkuvalt languses tänu kahanemisele. Uute tootmismahtude peatamise ja vanade maardlate languse tõttu on naftatootmises langus eeldatav, mille Tony oma graafikus välja toob.

Nagu sellel slaidil näha, näen ma peamiseks energiasektorit mõjutavaks teguriks krediidivähenemist. Enamjaolt kõik sektorid on mõjutatud, sest laenuturu kokkuvarisemine mõjutab kogu majandust.

Krediidi vähenemisest tingitud probleemid on valdavad. Krediidi vähenemisest on nii otsesed probleemid – laenude puudumine kui ka kaudsed probleemid – madal hind ja madal investeerimisvõimekus. Tulemuseks on see, et netoinvesteeringud langevad märgatavalt.

Tundub, et palju on varusid maailmas, kuid ei ole lihtsat odavat võimalust neile ligipääseda.

Maagaasi olukord ei ole palju erineva naftast. Tavapärane maagaas on odav maagaas, mille tootmine on vähenenud. Ebatavapärane maagaas on üldiselt üsna palju kallim. Tänapäeva hindasid arvestades, ei ole suurt mõtet puurida uusi mittetavapäraseid kaeve, kuna kulud ületavad eeldatavat hinda, mida sealt kätte saaks.

Enamik mittetraditsioonilisest gaasist on liiga kallis toota tänapäevaste hindadega, mistõttu tootmise vähenemine on tõenäoline järgmise paari aasta jooksul. Väikesed ettevõtted lahkuvad ärist ja tõenäoliselt ei tule tagasi, isegi kui gaasi hind tõuseb uuesti.

See graafik näitab puurimisplatvormid arvu, mis on kasutusel USAs, nii nafta kui ka maagaasi jaoks. Need puurimisplatvormid on renditud, nii et ettevõte ei saa lihtsalt lõpetada puurimist enne olemasoleva lepingu uuendamist. Isegi sellise piirangut arvestades, on puurimisplatvormide arv langenud peaaegu poole võrra, alates maksimaalsetest numbritest, nii nafta kui ka gaasi osas. Puurimisplatvormide vähenemine ei mõjuta vahetult tootmist, kuid võib olla kindel, et see mõjutab tootmist pikaajaliselt. Me elame tuulevaikuses enne tormi.

Majanduskasvu puudumine põhjustab krediidivähesuse. Seal ei ole midagi Bernanke või Geithner või G20 koosolekute tagajärjel teha, et saavutada majanduskasvu - see on tihedalt seotud odava nafta ja odav maagaasi puudumisega, nüüd kus need on ammendunud. Majanduskasv ei ole enam võimalik - parimal juhul saavutame võnkumise. Hinnad langevad, nagu hiljuti. Nõudlus hakkab uuesti tuure koguma. Hinnad tõusevad kiiresti, kuni uus madalam toodangu piir on saavutatud, mis põhjustab lisa maksejõuetust, alustades tsüklit uuesti. On reaalne võimalus, et kogu süsteem võib kokku kukkuda. Dollari väärtuse võib langeda või riikid võivad hakata kartma rahvusvahelist kaubandust, sest kardavad, et kaubanduspartnerid ei saa teha oma lubadusi teoks. Võib osutuda vajalikuks alustada otsast peale uue finantssüsteemiga, mis ei võimalda palju võlga. (See ei ole lihtne. Valitsused on tihti kukutatud, kui valuutad ei õnnestu päästa.)

Mulle tundub, et investeeringud on tõenäoliselt languses, isegi madalamale kui täna. Põhjus, miks investeeringud on tõenäoliselt languses on see, et krediidi vähenemine on alles osaliselt lõppenud. Ilma kasvuta, krediidi vähenemine aina süveneb. Vähese krediidi olemasolul, jäävad hinnad madalaks. Naftakompaniide ja teiste energiaettevõtete rahavood jääva madalaks. Seoses väikese võimalusega laenu saada, ei ole väga palju sissetulekust investeeringuteks mõeldud. Väikeste investeeringutega, isegi Tony Erikseni poolt tehtud prognoosid, nagu ma näitas võib osutuda optimistlik. Selle asemel, et naftatootmine väheneb aeglaselt, võib ta väheneda palju kiiremini:

Selline tootmise languse võib tekkida, kui tuleb suur finantskrahh.

Isegi hea stsenaarium ei ole väga hea. Nafta, gaas ja muude toorainete hinnad võivad kõikuda, kuid saab olema ka vähe krediiti ja vähe vahendeid investeeringuteks. Majanduse käekäik ei saa parem olema kui praegu ja üsna ilmselt on see halvem. Halvas stsenaariumis, tekib suur finantskrahh ja Ameerika Ühendriigid peavad kuidagi asendada oma valuuta (samuti kõik teised riigid maailmas) valuutaga, mis on vähem seotud võlaga - ehk valuutaga, mis on seotud mingisuguste loodusvaradega. Riigid võivad lõpetada üksteise usaldadamise, mis võib kasvada üle protektsionismiks. Kui uusi valuutasid ei võeta kasutusele kohe, võib olukord muuta ettevõtete tegutsemise.

Tulevikku kavandades peame eeldama, et krediiti saab olema tunduvalt vähem kättesaadavam kui praegu. Raha on kuningas. Planeerimisel, rahavoog on olulisem kui allahinnatud nüüdisväärtus. Majanduskasv on midagi, mida hellalt meeles pidada minevikust. Suure tõenäosusega on tulemas ajutine tõus, samas kui maailm võnkumas resursside vähesuse ja kõrgete hindade ning madalate hindadega ja vähese krediidi olemasolu vahel. Maailm muutub tõenäoliselt veel asuksid kõik see. Edukad ettevõtted rõhutavad pikaajalised suhted kohalike klientidega.

Nüüd võib järgnevad postitused lugeda peamiselt sinna kategooriasse, kus inimesed eitavad seda nagu inimesele kohane ja viskavad uurimata väiteid tuleviku maardlate ja tehnoloogiate kohta

----------------------------------------------------

Tänased uudised kipuvad uue reservvaluuta tekkimist kinnitama!

UN calls for new reserve currency The United Nations called on Tuesday for a new global reserve currency to end dollar supremacy which has allowed the United States the "privilege" of building a huge trade deficit.

ÜRO kutsus üles teisipäeval uue üleilmse reservvaluuta valimisele, et lõpetada dollari ülemvõim, mis on võimaldanud USA-l omada "privileegi" meeletu kaubavahetuse puudujäägi tekkimisele. Selles valguses saavutas kulla hind aegade kõrgeima taseme!

[Koll]

Mõtlesin, et shokeeriks natuke inimesi ja tooks nad maapeale tagasi.

füüsikaline teooria näitab, et ilma juurdelisanduva energiata ei ole majanduslik tootmine ning seega ka majanduskasv võimalik.

Koolifüüsika ütleb, et "energia ei teki ega kao vaid muundub ühest liigist teise".

Ivar ütleb, et "Globaalne majanduskasv on ilmvõimatu põhjusel, et raha/väärtus ei teki ega kao vaid liigub ühest taskust teise."

[Torpedo]

Mõtlesin, et shokeeriks natuke inimesi ja tooks nad maapeale tagasi.

füüsikaline teooria näitab, et ilma juurdelisanduva energiata ei ole majanduslik tootmine ning seega ka majanduskasv võimalik.

Koolifüüsika ütleb, et "energia ei teki ega kao vaid muundub ühest liigist teise".

Ivar ütleb, et "Globaalne majanduskasv on ilmvõimatu põhjusel, et raha/väärtus ei teki ega kao vaid liigub ühest taskust teise."

Päris nii lihtne see ei ole. Väärtuse puhul näiteks söötis põld versus haritav põld. Ühel juhul seisab see niisama, teisel puhul toodab reaalset väärtust juurde.
Energia puhul saabki lisandväärtust tekitada energia muundamisel ühest liigist teise ehk siis palja tuulega suurt peale hakata ei ole, aga kui see muundada tuulikute abil elektrienergiaks, siis see toodabki väärtust juurde.

[Torpedo]

Mis puutub naftasse, siis odava nafta ja seega odava bensiini aeg on igaveseks läbi. Isegi kui suudetakse tootmismahtusid suurendada, siis pidevalt kasvav nõudlus Hiinas ja Indias nullib selle nagunii ära ja tulemus on ikkagi tõusvad hinnad. Ainus lahendus, mida mina näen, on ikkagi viia sõltuvus naftast nii minimaalseks kui võimalik. See eeldab alternatiivenergialiikide ja eelkõige taastuvenergeetika jõulisemat implementeerimist. Mida mitmekesisem on energiabaas, seda väiksem on tagasilöök suuremõõtmelise naftakriisi puhkemise puhul - ja siin on küsimus "when, not if".

[Koll]

Päris nii lihtne see ei ole. Väärtuse puhul näiteks söötis põld versus haritav põld. Ühel juhul seisab see niisama, teisel puhul toodab reaalset väärtust juurde.
Energia puhul saabki lisandväärtust tekitada energia muundamisel ühest liigist teise ehk siis palja tuulega suurt peale hakata ei ole, aga kui see muundada tuulikute abil elektrienergiaks, siis see toodabki väärtust juurde.

Lihtsamast lihtsam.
Ka söötis põllul kasvab biomass/energiavõsa/whatever.
Energia muundamisel ei teki lisaväärtust, kuna energiat juurde ju ei tulnud.
Võin ju tuule elektriks muuta ja tollega end soojendada või lihatüki praadida, lõppeks söön tolle energia ikkagi lihtsalt ära. Isegi raha eest tolle energia kellelegi kolmandale müünud, tekkis küll rahaline väärtus aga seda tolle kolmanda kõhutäie arvelt.
Globaalselt ei kasvand miskit väärtust mitte üks penn.
Valge maailma ja juutide majanduskasv on peaasjalikult negrude ja muude pärismaalaste arvelt, nende nafta ja väärismetallid-mis iganes muud loodusressursid.
Rahanduslik numbriline kasv on puhas feik.
IMF-i väljalaenatavad abisummad valitsustele või keskpankade abipaketid on vaid virtuaalne mull.
Mis Te arvate kui palju võib arvutisse numbri järele nulle toksida ja väita, et see on raha?
Kõik reaalne siin ilmas tuleb millegi/kellegi arvelt. Virtuaalne maailm eksisteerib ainult senikaua kui stepsel seinas.....

[gs]

Jep.. ilmselt on majandus suunduma karmima stsenaariumi poole ja olemasolev rahandussüsteem kaotab oma tähenduse. Mingil hetkel võib veel tulla hüperinflatsioon.. (Saksamaa stiilis enne 2. Maailmasõda) aga seekord ülemaailmne. Selle tulemusel kogunevad kontrollimehanismid mõnede üksikute kätte kuid valdav enamus peaks valmistuma naturaalmajanduseks mõneks ajaks.
Energia tarbimine lihtsalt peab vähenema. Suletud süsteemis ei saa kõigil hästi minna ja Maad või võtta kui suletud süsteemi... Kui just ei hakka kasutama päikeseenergiat efektiivselt ja suurel hulgal.
Kui homme tahaks kõik inimesed oma raha pangast välja võtta, huvitav, kui palju raha puudu jääks? Praegune raha on mitmekordselt välja laenatud ja see süsteem on otsast kärisema hakanud.

[4cl]

Väga hea lugemine!!

Nüüd minu küsimused spetsialistile;

Kuidas õnnestus usal peale 70 -ndate kriisi panna maailm naftaga kauplema usd eest? Kogu maailma nafta muutus ju kuidagi loomulikult dollari katteks?
Miks algas kibekiirelt sõda kui hussein tegi opeci maadele ettepaneku hakata kauplema võttes aluseks eur.

Tegelikult on ikkagi usa suli kes lollitab tervet maailma ja laseb oma arved kinni maksta.

[marti252]

Kuidas õnnestus usal peale 70 -ndate kriisi panna maailm naftaga kauplema usd eest? Kogu maailma nafta muutus ju kuidagi loomulikult dollari katteks?

Naftat on alati kaubeldud USD eest, sest ameerika kompaniid olid need ju, kes naftat Saudi-Araabiast leidsid. Neil oli kokkulepe Saudidega, et nad maksavad 50%tuludest saudidele ja ülejäänud saavad endale. Kogu nafta ajalugu lühidalt on siin kirjas

Miks algas kibekiirelt sõda kui hussein tegi opeci maadele ettepaneku hakata kauplema võttes aluseks eur.

Sest kui Opec müüb naftat muus valuutas, siis kellelgi pole vaja dollareid maailmaturult kokku osta, seega tekib dollarite ülejääk ja dollari väärtus langeb. See aga tähendab USA majandus kokku kukkumist nagu praegu juhtub

Tegelikult on ikkagi usa suli kes lollitab tervet maailma ja laseb oma arved kinni maksta.

Ma arvan, et enamus inimesi laseks teistel oma arveid kinni maksta, kui keegi selleks soovi avaldab (ehk kui lolle leidub, siis ei ole patt ju neid ära kasutada )! Ja palju see moraalitunne riigitasandil erineb üksikindiviidist

[Torpedo]

Lihtsamast lihtsam.
Ka söötis põllul kasvab biomass/energiavõsa/whatever.
Energia muundamisel ei teki lisaväärtust, kuna energiat juurde ju ei tulnud.
Võin ju tuule elektriks muuta ja tollega end soojendada või lihatüki praadida, lõppeks söön tolle energia ikkagi lihtsalt ära. Isegi raha eest tolle energia kellelegi kolmandale müünud, tekkis küll rahaline väärtus aga seda tolle kolmanda kõhutäie arvelt.
Globaalselt ei kasvand miskit väärtust mitte üks penn.
Valge maailma ja juutide majanduskasv on peaasjalikult negrude ja muude pärismaalaste arvelt, nende nafta ja väärismetallid-mis iganes muud loodusressursid.
Rahanduslik numbriline kasv on puhas feik.
IMF-i väljalaenatavad abisummad valitsustele või keskpankade abipaketid on vaid virtuaalne mull.
Mis Te arvate kui palju võib arvutisse numbri järele nulle toksida ja väita, et see on raha?
Kõik reaalne siin ilmas tuleb millegi/kellegi arvelt. Virtuaalne maailm eksisteerib ainult senikaua kui stepsel seinas.....

Lubage mitte nõustuda.

1. Energiavõsa on hoopis midagi muud kui söötis põld.
2. Väärtus on subjektiivne ja sõltub teguritest, taustsüsteemist ja väärtuse hindajast. Energia jäävuse seadus ei peegelda väärtust. Väärtus sõltub hoopis sellest, mida sa suudad olemasoleva energiaga peale hakata, et seda enda kasuks tööle panna.
3. Kui sa ostad kelleltki tüki liha ja sööd selle ära, andes talle midagi väärtuslikku vastu, siis on tekkinud lisandväärtust teie mõlema jaoks. Lisandväärtust ei teki siis, kui temal läheb üleliigne liha mädanema ja sina sured nälga. Elik energia jäävuse seadus ei peegelda väärtust.
4. Kui rahanduslik numbriline kasv on puhas feik, siis kuidas sa seletad kummalist asjaolu, et 10000a tagasi ei olnud üldse raha, aga nüüd on?
5. Raha on tegelikult alati mingis mõttes virtuaalne olnud. Mis on inimese põhivajadused? Et oleks kõht täis, soe olla ja partner või mitu, kellega sugu jätkata. Kui häda käes, siis raha süüa ei kõlba, sooja ei anna ja soo jätkamine nagu ka ei õnnestu, olgu see paberraha või kuldmünt. Raha ainus mõte on, et keegi oleks nõus selle eest süüa, sooja või keppi müüma. Ja isegi kui see raha on elektrooniline, siis kuni selle eest süüa, sooja ja keppi saab, siis - what the f*ck is the problem?

Sellega olen täiesti nõus, et kõik reaalne siin ilmas tuleb millegi/kellegi arvelt. Kogu elu Maal on tulnud näiteks Päikese arvelt. Aga Päike ei kustu veel lähema paari miljardi aasta jooksul.

[Koll]

Lubage mitte nõustuda.
panna.

1. Kui sa ostad kelleltki tüki liha ja sööd selle ära, andes talle midagi väärtuslikku vastu, siis on tekkinud lisandväärtust teie mõlema jaoks. Lisandväärtust ei teki siis, kui temal läheb üleliigne liha mädanema ja sina sured nälga. Elik energia jäävuse seadus ei peegelda väärtust.

Ütle, palun, kuskohas see lisaväärtus tekkis?
Mina ostsin rutsi eest tüki liha, sõin ära, sain sellest oma bioloogilist/whatever energiat, muundan selle kineetiliseks, kulutan miskitmoodi ära, saan selle eest midagi loodetavasti jälle vastu ka...
Tema sai rutsi, ostis selle eest näit. uued saapad, käis nood ribadeks, loodetavasti jõudis nende käikudega näiteks uue põrsa koju ajada.
Maailma varanduslikus olukorras ei muutund mitte sittagi, kõik ringleb, mingit lisa ei teki.
Lisa teevad lipsuga mehed paberi peal, uuemal ajal arvutis. Paber aga vanasti põles, täna jooksevad arvutid kokku......, natuke aega jah, asi toimib ja rikkust justkui koguneb aga mingil hetkel on jälle keegi "Maddoff"....

[siil_udus]

Nõustuks kolliga - võlg ei ole rikkus. Mull läks suureks kui kontrollimatult laenati teistele seda virtuaalset raha mida olemas ei olnud. Ehk siis maksis selline abstraktne asi nagu usaldus. Kui usaldus kadus, kadus ka see rikkus..