Tuuleklaasi asend.

[koik]

Küsimus siis,et kas tuuleklaasil on mingi seadistamise kuldreegel ka või lihtsalt tunde järgi?
On selline klassikalise ratta klaas,kõrgus ca.46cm. Kas sellise klaasi saax tuult ka tõrjuma või surub lihtsalt esiratast vastu maad?
Tänud.

[mella]

Minu kogemus tuuleklaasidega näitab seda, et hea on olla 2-l juhul.

Kas klaas on silmadeni (või veelgi kõrgemal) või siis olgu võimalikult madal. Mingi lõuani või poolde rinda tekitab selliseid keeriseid, et hakkab mürisema või kiivrit loopima.

Eks palju sõltub ratta ja klaasi aerodünaamikast ka, kuid lootus, et poed klaasi taha peitu ja vaatad vaevu üle, on üks halvemaid seadeid üldse.

Kindlasti on ka teistsuguseid seisukohti

[Tsikkelröövel]

Mul ongi teistsugune seisukoht. Jawa klaas on täpselt selline, et vaatad napilt üle. Taga on nii vaikne, et oleks suitsumees, teeks suitsu.
Ja oma eelmisele rattale (Kawa Gpz550) tegin ise samasuguse. Kuna klaas asus kaugemal gondli tõttu, painutasin üles selle tuule laialipaiskaja ka. Ja resultaat oli sama - nägi üle klaasi, aga võis sõita ka lahtise visiiriga, tuul näkku ei tulnud. Küll natuke kolistas visiiriga, kui see oli kinni. Lahtisega ei kolistanud ka. Aga kolmas klaas tulnuks vast veelgi parem. A noh, eks uus omanik teeb, kui tahab.
Arvan, et peaküsimus selle "silmini " klaasi puhul on klaasi kaugus sõitjast. Kahjuks, jah, pole see vist alati mitte lahendatav lihtsate meetoditega.

[mella]

Tundub, et meil on erinevad väärtushinnangud tuuleklaasi taga toimuva kohta. Kui sul kinnises asendis kolistab visiiri ning kiiver on terve, siis peavad seal ikka korralikud keerised olema.
Kunagi tegin klaasi ringi KTM Adventurel. Originaalis oli esimestel umbes mulle lõuani ulatuv polükarbonaadist moodustis. Schuberth C1-ga sellega 100kmh sõita ei kannatanud. Rapsis kiivrit nii hullusti, et poole tunniga tekkis peavalu. Kui ennast 10cm ülespoole upitada, kadusid igasugu keerised. Kõrgemaks ehitamine oleks tsikli välimuse muutnud väärakaks ja korrlaiku tuulekaitse saavutamiseks, mis oleks ka vaikne, oleks pidanud ette ehitama lumelabida. Milline olnuks tuuletakistus, ei taha mõeldagi.
Lahendasin ise tehtud, 20cm madalama tuuleklaasiga ning keerised ja rapsimine kadus.
Mõne teise kiivriga proovides nii hull ei olnud, aga just C1, mis muidu väga hea kiiver, ei sobinud minu pikkust arvestades selle tsikli originaalklaasiga üldse kokku.

võis sõita ka lahtise visiiriga, tuul näkku ei tulnud. Küll natuke kolistas visiiriga, kui see oli kinni. Lahtisega ei kolistanud ka.

[Tsikkelröövel]

Ei, sõber. Kui oleks keerised, lõgiseks nii kinnine kui lahtine visiir.
Tegelik põhjus on selles, et tuulevaikuse hind klaasi taga on alati alarõhk. Juurde tuleb õhku alt üles, kiivri alla aga ei tule midagi. Seetõttu tekib rõhuvahe, mis kinnist visiiri lõgistab veidi. Ja niiske ilmaga läheb uduseks, sest õhk ei liigu. Sellest ka vajadus visiir avada. Avatud visiirga rõhkude vahet ei ole ja seega pole ka lõginat. Seega üldine tähelepanek - kinnine kiiver ei ole suure klaasi taga just mugavaim variant. Ega Jawa kõrge klaasi taga lõgiseb kinnine kiiver samuti. Lahtisega aga, nagu ütlesin, võid suitsu teha (no proovi seda keeriste käes teha).

[koik]

Kas tuuleklaasi nurk ka midagi loeb?Kunagi sai Jawa suure klaasi taga ka nalju tetud,müra oli suurem aga tuult küllei olnud.
Minul on klaas lõuani jatunnen huvi selle kohta.Oli suur klaas-katki,ostsin sellise poolpeeretaja.minu suur klaas küll mingit vaakumit ega rõhku tekitanud.
Peax vist tuuletunnelisse minema.

[jan22]

Pakun et klaasi asend on rohkem mugavuse ja maitse küsimus.
Linnas sõites panen esiklaasi maksimum kõrgusele, et klaasi taga tuulevaikuses avatud kiivriga (meeldib tuule puudutus) sõita ja muusikat kuulata, mnt tavaliselt lasen klaasi nii palju alla, et selle kõrgus oleks minimaalne aga samas tuul pead ei kisu. Kui kahekesi oleme mnt sõitnud siis olen kaasalt paar märkust saanud, et klaasi kõrge asendiga käib temale tuulekeeris kõvsti peale ja väsitab kiirest ära. Eelmisel hooajal lasin esiklaasi poleerida siis sõitsin pea nädala klaasita, tuul käis otse peale kuid minu taga oli keeriseid märksa vähem.
Motikas on matkakas, suure kondliga [Motobot: õige on "gondliga"] ja elektrilise esiklaasiga.

[urmas66]

Esi ratast ei hakka klaas sul kohe kindlasti maha suruma,selleks on isegi saksa kiirekal kiirust liiga vähe ja naked ratas ei anna kindlasti mingit efekti.
Regull,aga ikka igas rattas ja kasutaja pikkuses,ning kiivris kinni.Mul mitu kiivrit ja kõigiga on mingi erinevus.Mul suunatud tuul üle kiivri,nii et suvel tuleb satikaid natukese kiivri peale,aga visiir on suures plaanis pea terve päeva ilma suurema pesuta kasutatav.Erandeid muidugi juhtub.
Sättisin erinevaid pikendusi ja lõpuks sain paika.Ratas TDM 97`,millel originaal klaas suunas tuule täpselt lõua alla ja tahtis pea otsast ära rebida.

[will111]

nurk määrab tuuletakistuse, mida rohkem püsti seda suurem see on. seda raskem on edasi minna, eriti siis suurematel kiirustel. Ideaalis võiks klaas olla ilmselt väikse nurgaga horisontaali suhtes ja kiiver võiks olla klaasile lähedal...

[betoonimees70]

No nii targad, mis soovituse siis annate... juba mitu aastat pean plaani, et panen kroomile klaasi ette... aga pole veel jõudnud arusaamisele, mis oleks õige... kas madal, keskmine või kõrge. Ise kaldun arvama, et siis keskmise kõrgusega. On kellegil omi kogemusi...

[Rattal]

No nii targad, mis soovituse siis annate... juba mitu aastat pean plaani, et panen kroomile klaasi ette... aga pole veel jõudnud arusaamisele, mis oleks õige... kas madal, keskmine või kõrge. Ise kaldun arvama, et siis keskmise kõrgusega. On kellegil omi kogemusi...

Klaas teeb kroomist kaubiku! Aga kui klaasi ikka vaja siis pead mõnede klaasiga isenditega sõita proovima, ei tea ju keegi mida just Sina klaasilt ootad. Maanteel head varju pakkuv suur klaas võtab jällegi suvel linnas mõnusalt jahutava tuule ära jne. Sobivaks võib osutuda keskmiseltmadalkõrge klaas

[Tsikkelröövel]

Suure klaasiga, kui see kinnitub lenksu külge, võib tekkida veel üks ebameeldiv kõrvalmõju. Kui kiirus läheb üle 140, võib ta mingis asendis hakata lenksu sangutama.
Kokkuvõte on aga see, et universaalset nõuannet ilmselt ei olegi. Igal rattal, igal sõitjal ja igal kiirusel on oma sobilik säte.