Õnnetus eile õhtul Pärnus?

[|Maku|]

Ma siinkohal toon paralleele motokrossiga. Teinekord hakkas lenks käes laperdama siis, kui väsinud juba olin ja seda just treppis lõigul. Eriti hoo maha pidurdamisel. See tuli paljuski sellest, et lasin liialt raskust läbi käte esirattale. Seda ei tohi lasta teha treppis lõikudel. Sama kehtib bikega sõitmisel. Lihtne tõde on see, et ärge unustage oma jalgu ära. Põlvedega tuleb ratast suunata ja paagist kinni hoida, et vähendada pinget kätele. Sellisel juhul on ratas paremini juhitav.

[pärnakas]

tagasi teema juurde tulles....
Koit!!! Kiiret paranemist sulle!!! kindlasti saad haiglas kõhu täis ja JAANIKS koju

Taaskord pidas paika teooria, et ohtlik pole kiire sõit....vaid järsk seisma jäämine

[naasamma]

Mõni ime, et surnuks sõidetakse jms. Eile üks tropp oma punase tsikliga numbrimärgiga 99WC kah tegi lollusi Tallinnas.

[bash]

Täna sai kah esimene võssasõit tsikliga ära tehtud :S. Jube, ei osanudki arvata, et pasa nii vedelaks võtab. Sai siis kihutatud endale täiesti tuttavas kohas. Selline väike sirge lõik, kus kerge hüpekas on enne pimedat 90-kraadist kurvi (max. 30-40 km/h cb500ga läbitav). Hüpekasse läksin siis oli kuskil 130-140, täpselt ei jõudnud vaadata. Aga ei tea mis nagu täpselt valesti ka tegin, ennem ka sinna sellise hooga mindud. Hüpekas võttis imelikult kergeks ja sai pidurdama hakatud peale hüpekat ( sealt kurvini max. 60-80 meetrit). Aga krt pigi oli nii lahti, et tagaratas kohe plokki ja näoga vaatasin kahel pool võsa. Siis nägin kuidas sealt pimedast kurvis väliskurvist tädike kõnnib. Õnneks ta märkas mind ja pani varakult kummivilina saatel jooksu. Mina ikka tagaratas plokkis, kuid peaaegu õhus ka, otse võsa suunas siis sõidan. Selleks hetkeks oli kiirus ehk 50-60 ja võsast kaugust ehk 15-20 meetrit. Siis juba surusin esipidurit ka juurde kuni võsa sees olles plokki läks ja külje maha panin - ütlesin mullamutidele ka vahelduseks tere. Pärast vaatasin pidurdusjutti asfaldil - mingi 30-40 m silmaga hinnates.

See oli mul põmst ainuke kord, kus ma t-särgiga sõitsin ja kindaid ka käes polnud + veel sõbra tsikliga. Aga kokkuvõttes oli õnnelik õnnetus - mul polnud ühtegi isegi marraskil kohta ja tsiklilt ei leidnud isegi kriimu mitte (tänan sind pehme võsa). Aga väga hämmastama pani see, et asja nägi pealt 6-7 ühes maja aias olnud inimest ja üks autojuht, kes mööda sõitis ja nad mitte ei tulnud abi pakkuma või vaatama kas ma seal võsas üldse elus olen vaid karjusid ja sõimasid hoopis. (jah olen küll ise süüdi, et kihutasin, kuid siiski ... kui oleks sitemini läinud)

2 asja õppisin oma esimesest õnnetusest:
1) kanna ABSOLUUTSELT ALATI VARUSTUST, ISEGI KORRAKS 500 meetrise sõidu puhul.
2) hoia telefon sellises kohas kust selle kukkudes vigasena ka kätte saaks, et kiirabisse helistada, sest eesti inimesel pole aega sinuga tegeleda.

Võibolla tuli segane jutt, sest ma tiba shokis veel - tund aega tagasi kukkusin.

EDIT: lisaksin veel, et tunne oli suht sarnane sellega, kui talvel sai jääpeal jalgrattaga sõidetud, pidamine tundus ikka täitsa null ja pidurdusmaa kordades pikem.

[stonefree]

Täna sai kah esimene võssasõit tsikliga ära tehtud :S. Jube, ei osanudki arvata, et pasa nii vedelaks võtab. Sai siis kihutatud endale täiesti tuttavas kohas. Selline väike sirge lõik, kus kerge hüpekas on enne pimedat 90-kraadist kurvi (max. 30-40 km/h cb500ga läbitav). Hüpekasse läksin siis oli kuskil 130-140, täpselt ei jõudnud vaadata. Aga ei tea mis nagu täpselt valesti ka tegin, ennem ka sinna sellise hooga mindud. Hüpekas võttis imelikult kergeks ja sai pidurdama hakatud peale hüpekat ( sealt kurvini max. 60-80 meetrit). Aga krt pigi oli nii lahti, et tagaratas kohe plokki ja näoga vaatasin kahel pool võsa. Siis nägin kuidas sealt pimedast kurvis väliskurvist tädike kõnnib. Õnneks ta märkas mind ja pani varakult kummivilina saatel jooksu. Mina ikka tagaratas plokkis, kuid peaaegu õhus ka, otse võsa suunas siis sõidan. Selleks hetkeks oli kiirus ehk 50-60 ja võsast kaugust ehk 15-20 meetrit. Siis juba surusin esipidurit ka juurde kuni võsa sees olles plokki läks ja külje maha panin - ütlesin mullamutidele ka vahelduseks tere. Pärast vaatasin pidurdusjutti asfaldil - mingi 30-40 m silmaga hinnates.

eeh, kes siis tagapiduriga pidurdab, siis ikka juba käiguga ...


Ma olen ise ka võsas käinud ja ka väga õnnelikult. Kui oled paar korda külje kurvis maha pannud, siis kipud vahest hädapidurdamisest loobuma ja otse sõitma et tsiklit halvemast säästa kui näed, et enam kurvi välja ei võta. Vastikud paanikareaktsioonid samas, järsul pidurdamisel tegelt tekivadki kõige sitemad mõtted

[CB500]

2 asja õppisin oma esimesest õnnetusest:
1) kanna ABSOLUUTSELT ALATI VARUSTUST, ISEGI KORRAKS 500 meetrise sõidu puhul.
2) hoia telefon sellises kohas kust selle kukkudes vigasena ka kätte saaks, et kiirabisse helistada, sest eesti inimesel pole aega sinuga tegeleda.

vähe õppisid veel: 3) ära kihuta VÕÕRA rattaga!!! Mille sõidu/pidurdusomadusi sa ei tunne.

[bash]

Tegelt pidurduse alguses pidurdasingi käiguga, aga kui külge ette hakkas viskama kahele poole siis ei julgenud/jõudnud järgmist käiku enam alla lüüa. Ma usun, et kui seda kahelepoole vibamist poleks olnud siis oleks paanika ära jäänud ja maybe edasine pidurdus ka effektiivsem olnud. Sellises olukorras saad aru, kui kiiresti distantse läbitakse :S ja kui kähku peab mõtlema, et olukorda päästa. Isiklikult mul mingit mõtlemist küll enam tol hetkel ei säilinud, puhtalt instinktid. Järele mõeldes oleks pidanud kohe tagaratta blokeerudes pidurit vähendama ja käiku alla vahetama - aga noh tagantjärele tarkus ei aita siin.

To CB500: Tegelt ma päris palju juba sõitnud selle rattaga ja pidurdus ja sõiduomadused suht kodused. Ma olen ennem täpselt seda sama kohta sama kiiresti tulnud aga siis ei olnud pigi lahti. Kuid ühes asjas on sul ikka õigus - see kõik ei õigusta võõra rattaga kihutamist.

[stonefree]

Tegelt pidurduse alguses pidurdasingi käiguga, aga kui külge ette hakkas viskama kahele poole siis ei julgenud/jõudnud järgmist käiku enam alla lüüa. Ma usun, et kui seda kahelepoole vibamist poleks olnud siis oleks paanika ära jäänud ja maybe edasine pidurdus ka effektiivsem olnud. Sellises olukorras saad aru, kui kiiresti distantse läbitakse :S ja kui kähku peab mõtlema, et olukorda päästa. Isiklikult mul mingit mõtlemist küll enam tol hetkel ei säilinud, puhtalt instinktid. Järele mõeldes oleks pidanud kohe tagaratta blokeerudes pidurit vähendama ja käiku alla vahetama - aga noh tagantjärele tarkus ei aita siin.

tagaratas võib käigu allalöömisel vibama hakata kui pöörded on liiga madalad. Siin aitab vahegaas. Rinkal nii koguaeg sõidetakse. Mul tuli seda vibamist alguses ka päris tihti ette, ega ei meeldi. Aga Kalevi suursõidul nägin kuidas vihmaga Velt Kose sirge lõpus käiguga pidurdas nii, et tagaratas käis ühele ja teisele poole. Ma oleks sellisel kiirusel ja sellise vibamise juures vist ammu ratta lahti lasknud

Tagaratta blokeerimine aga tuleb ikka sellest, et tagapidurit vajutatakse. Algajal see suht reflektoorne tegevus, ma eelmine aasta jätsin nii mõnegi pika juti teepeale maha, õnneks midagi tõsist ei juhtunud ..

[racerx]

Alati kui tsikkel hakkab niimoodi vibama siis on ainuke rohi juurde keerata gaasi. Kuna aga lõpmatult juurde keerata ei saa siis tuleb abiks tagapidur. Kerge vedu peal hoiad õrnalt tagapidurit peal.

[417]

Alati kui tsikkel hakkab niimoodi vibama siis on ainuke rohi juurde keerata gaasi. Kuna aga lõpmatult juurde keerata ei saa siis tuleb abiks tagapidur. Kerge vedu peal hoiad õrnalt tagapidurit peal.

kas kergelt käibuga blokeeruv (läbilibisev) tagaratas ei peaks toimima teoorias nagu abs ???

mind alguses ehmatas ära aga nüüd nagu ei tee eriti väljagi kui käiku allapoole löömisel nagu taguots natsa käiguga lohiseb.
Samas võib se olla tingitud ühesildrilise 660cc neljtaktilise mootori eripärast et eriti kergelt tahab taguots lohisema hakata

[jollerface]

Kord sõitsin voshodiga vanaema hoovi. ta lausus mulle ühe lause ja
see on mul elulõpuni meeles: "Kiiresti oskab sõita iga mees aga aeglaselt ainult mõned üksikud"